Majandusvabaduse indeks

Udo Knaps,      09. veebruar 2005


Nagu 5. jaanuari Postimehest lugeda võis, on Eesti tõusnud majandusvabaduse indeksi järgi maailmas neljandaks. Vaatamata püüdlustele ei suutnud aga välja lugeda, mida see majandusvabaduse indeks tegelikult näitab ja milliste väärtuste järgi riigid reastatakse?
Ka The Wall Street Journali artiklist leidsin vaid üldsõnalise lause: „Majandusvabaduse indeks mõõdab riigi edukust kümnes eri kategoorias alates rahalistest kohustustest ja riiklikest regulatsioonidest kuni rahandus- ja kaubanduspoliitikani." Aga mis need kümme kategooriat on – ega need ju salastatud ole? Siiski suutsin paar kategooriat ridade vahelt välja peilida: inflatsiooni suurus ja ettevõtete maksukoormus. Kui inflatsiooni muutumine on pikaajaline protsess, siis ettevõtete maksukoormust muudetakse (vähemalt Eestis) nagu võluvitsaga – riigikogulaste nupulevajutus muutis selle nulliks.
Maksuparadiisides Hongkongis (EE järgi 141 panka) ja Singapuris (231 panka) ei ela ainult pankurid-töösturid, vaid ka töölised-talupojad. Eesti töölised-talupojad tahavad teada, mida meile tõotab tuua selline võidujooks maailma tippu majandusvabaduse indeksi järgi ja kas Hongkongi-Singapuri rahvast kimbutavad ka sellised teistmoodi „esikohad" nagu eesti rahvast täna: enesetappude, kuritegevuse, aidsi, narkomaania, joomarluse, negatiivse iibe, puuduliku esmaabi tagajärjel suremuse, rahvastiku madala keskmise vanuse jt poolest Euroopa esireas? Veel hakkas juhuslikult silma: tules hukkunute ja kasiinode arvult maailmas kolmandal kohal!
Siia lisagem veel, et Eestis on täna 18 000 heidikut (kodutut) ja 66 000 töötut, kes aga tööle enam ei sobigi, sest nad on töörezhiimist võõrdunud vaatamata sellele, et osa neist on suutnud jääda karskeks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)