Nädala juubilar ERNA SEPP 85

Enamik siinsest rohkem kui 1500 järvest ja suur osa jõgedest on puhta veega. Kuna hoovused Soome lahes kulgevad läänest itta, on vesi ka meie rannikumeres puhas. Kõneldes tallinlaste joogiveest, tuleb tõdeda, et 2011. aastal vastas 99,66% veeproovidest kvaliteedinõuetele.

Kuid head saab teha veelgi paremaks ja selles valdkonnas on olnud väsimatuks võitlejaks Eesti põhjaveevarude kujunemist, kasutamist ja kaitset uurinud geoloogia-mineraloogiakandidaat Erna Sepp - 2002. aastal ilmunud monograafia "Tallinna vesi eile, täna, homme" ja paljude sisukate teadusartiklite autor. Tänavu lisandus raamat "Imeline vesi - elu häll", mis oluliselt täiendab varemilmunud raamatut "Joogivesi ja meie".

27. veebruaril 1927 Peipsi-taguses Oudovas (Gdov) sündinud ja 1955. aastal Moskva Ordžonikidze-nim. Geoloogilise Uuringu Instituudi lõpetanud Erna Sepp (1953-1980 Tšeban) on lisaks Eesti Põllumajanduse Akadeemiale, ENSV Geoloogia Valitsusele ning ENSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudile töötanud hüdrogeoloogina ka Sambias (1972-1975) ja Vietnamis (1979-1980). Lai silmaring on tal võimaldanud põhjalikult vaagida ka Tallinna veevarustuse probleeme, pidades vajalikuks Ülemiste järve pinnavee kõrval senisest ulatuslikumalt kasutada hoopis paremate maitseomadustega põhjavett.

Tallinna veetarbe rahuldamiseks kasutatakse 90% ulatuses pinnavett ja vaid 10% ulatuses põhjavett, kuid seda suhtevahekorda on Erna Sepa arvates võimalik hõlpsasti muuta. Läbi aegade on Tallinn oma joogivee saanud Ülemiste järvest. Esialgu võeti vett järvest välja voolanud Härjapea jõest. Seejärel hakati rajama kaeve. Esimeseks linnakaevuks oli Rataskaevu ja Dunkri tänava nurgal olnud Rataskaev (mainitud juba 1375. a). Linna elanikkond aga kasvas ning veevedajad ja salvkaevud vajadusi ei rahuldanud. 1345. aastal sai linn õiguse rajada Ülemiste järvest ligi 4 km pikkune kanal, mis kulges piki praegust Veerenni ja Süda tänavat Harju väravani ning sealt piki linnamüüri mereni. Ülemiste veevarude suurendamiseks rajati 1922-1923 Pirita jõe ja järve vahele juurdevoolukanal, mida 1934. aastal laiendati. Muret tegi aga vee vilets kvaliteet. Filterveevärgi rajamine algas jaanuaris 1927 ning puhas filtreeritud vesi lasti linna veetorustikku 29.detsembril 1927. Ülemiste veepuhastusjaama uus osa valmis 1978. aastal ja praegu on selle võimsus ligi 123 000 kuupmeetrit ööpäevas. Vett saab Tallinn ligi 1500-ruutkilomeetriselt alalt, sest Ülemiste veesüsteemi veehoidlaisse tuleb vett isegi Jägala jõest ja Pärnu jõe ülemjooksult.

Kas hästifunktsioneerivat süsteemi on vaja muuta? Erna Sepp kinnitab, et kindlasti on vaja. Tagamaks kogu Tallinnale häireteta toimiv veevarustus, osutub vajalikuks kahe veevarustusallika olemasolu, sest Ülemiste järv on reostuse eest väga halvasti kaitstud ning seda võib määramata ajaks rivist välja viia. Õnneks ei ole veel ükski lennuk otseselt järve kukkunud, kuid ka diversiooniaktidega võib vett mürgitada.

Tallinnas on põhjavee saamiseks häid võimalusi ning äärelinnades (Nõmmel, Pirital, Meriväljal, Kakumäel jm) seda ka kasutatakse. Põhjavee saamiseks on juba praegu rajatud mitmeid üksikpuurkaeve ja puurkaevugruppe hõlmavaid veehaardeid, kuid need paiknevad süsteemitult. Erna Sepa uuringute eesmärgiks on olnud ühtse süsteemi loomine, sest Tallinna põhjavee tarbevaru (ca 68 800 kuupmeetrit ööpäevas ehk ligi 170 liitrit iga inimese kohta) kindlustaks kogu elanikkonna veevajaduse. Veelgi enam - kui vett jääks vajaka, saaks kasutada põhjavee tehisrikastamist pinnaveega, milleks mattunud orgude ja Ülemiste--Männiku--Nõmme liiviku kaudu oleks tagatud hea vete isepuhastumine.

Kõik on võimalik, kui seda vaid tahetakse. 29. aprillil 1997 Tallinna linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Tiit Ulas vastas Erna Sepa ettepanekule suurendada põhjavee osakaalu linna veetarbes: "Teie pöördumises sisaldub mitmeid huvitavaid arvamusi ning ettepanekuid linna veevarustuse kohta. Kavatseme neid edaspidi arvestada volikogus arutusele tulevates veemajandust puudutavates probleemides." Möödunud on 15 aastat, kuid asja pole õieti arutatudki.

Tuletagem meelde, et 22. märtsil on ülemaailmne veepäev ja kuupmeeter vett maksab tallinlasele 2.08 eurot. Paljud eksperdid kinnitavad, et kombineeritud veekasutus alandaks veehinda. Vähemalt arutada seda probleemi ikka tasuks.

ANTO RAUKAS, akadeemik

Jaga |