Vaid tugevad kohalikud omavalitsused tagavad efektiivse riigi

Tegelikult on selletaoline tegevusetus arusaadav, sest nii sai alles jätta maavalitsused ja nende ülepaisutatud poliitilise aparaadi, millel oli täiesti ebaselgeid funktsioone. Maavanemate kohad muutusid võimulolevate parteide esindajate jaoks poliitiliseks sinekuuriks – tulusaks ametiks.

 Täiendav tulu sellest valitsuse ja omavalitsuste vahelisest lülist, mis oleks võinud väljenduda regioonide sotsiaal-majandusliku arengu koordineerimises, osutus äärmiselt tagasihoidlikuks. Seda tõestab ka elanike massiline pagemine maakondadest pealinna ja välismaale. Haldusreformi protsessi käivitas küll eelmine valitsus, kuid konkreetsete ideede puudumise tõttu sellega kaugele ei jõutud. Alles pärast seda, kui võimule tuli uus valitsus, sai haldusreformi elluviimine tõuke, mis kulmineerus peaminister Jüri Ratase ning riigihalduse ministrite Mihhail Korbi ja Jaak Aabi  juhtimisel reformi sisuka ja kiirtempos elluviimisega. 

Omavalitsuste hääl muutub senisest olulisemaks

Haldusreformi tulemusena läheb Eesti üle kahetasandilisele riiklikule juhtimissüsteemile.  Praeguse transformatsiooni faktiline loosung  on "Tugevad omavalitsused – tugev Eesti". Kohalikud omavalitsused said liitmiste käigus juurde täiendavaid ressursse sotsiaal-majanduslikuks arenguks ning ühes sellega ka täiendavaid volitusi. Omavalitsused saavad nüüd iseseisvalt otsustada, kuidas jaotada ressursse täiendavateks investeeringuteks. Kuid saavad endale ka terve rea uusi ülesandeid. Nende hulgas olid teenuste pakkumine spordiga tegelemiseks, noorsootööks, ühistranspordi korraldamiseks, õppeasutuste järelevalveks, samuti tegevuslubade väljastamine ja järelevalve sotsiaalsfääris ning maareformis.

See kõik toob võimu tavalisele kodanikule lähemale ning tõstab elanikkonnale osutatavate teenuste kvaliteeti ning linnade ja valdade konkurentsivõimet. Kokkuvõttes muutub kõigi 79 omavalitsuse hääl riiklikul tasandil senisest olulisemaks. Samas tuleb mõista, et väljatoodud tähelepanekud ei tähenda seda, et riik tõmbub nüüdsest eemale kohaliku elu probleemide lahendamisest.

Tulubaasi kasv ja riigi tugi

Otse vastupidi. Võimulolev koalitsioon on seadnud esmaülesandeks linnade ja valdade tulubaasi kasvu, seda nii tulumaksu osa arvelt kui ka sihtprogrammide näol. Mõnedele omavalitsustele tähendab see mitmekordset riikliku finantseerimise kasvu. Juba lähiaastatel suureneb omavalitsuste tulubaas 185 miljoni euro võrra. Järjekindlalt hakatakse ellu viima riigi äriühingute või nende allüksuste ja osakondade ümberpaigutamist regioonidesse, millega lahkub Tallinnast minimaalselt 1000 töökohta, mis nõuavad kõrget kvalifikatsiooni.

Lisaks minnakse maakondades üle tasuta ühistranspordi süsteemile. Riik on juba otsustanud eraldada selle eesmärgi saavutamiseks täiendavad 21 miljonit eurot, ning alates tänavuse aasta juulist muutuvad riigi poolt doteeritud bussiliinid piletivabaks. Õiguse tasuta sõidule saavad eranditult kõik sõitjad.

Jätkub ka riigigümnaasiumide võrgu loomise programmi realiseerimine, mis kergendab omavalitsuste finantskoormat ning võimaldab pakkuda kvaliteetset haridust noortele üle kogu Eesti.  Tulevikus luuakse üle riigi ka nn riigimajad, kus kohalikud elanikud saavad riiklikke teenuseid elukohajärgselt.

Riigi- ja haldusreform ei ole järjekordne bürokraatlik kampaania, vaid praktiline vajadus. Nende reformide positiivseid tulemusi saavad tundma kõik meie riigi elanikud.

ALEKSANDR ŽDANKEVITŠ,

Tallinna linnavolikogu liige

MAX KAUR,

Mustvee linnapea 2013-2017

[illustratsiooni allkiri]  Kui võimule tuli uus valitsus, sai haldusreformi elluviimine Keskerakonna juhtimisel alguse sisukalt ja kiirtempos.

Jaga |