Jumal tänatud, et Mati Unt valida ei saa

JUHAN KARP,      12. september 2001


Mul on hea meel, et seitsmekümnendate aastate kirjanik noorsookirjanik Mati Unt president valida ei saa. Kui lugeda tema nädalakommentaari 31. augusti Äripäevas, milles ta rahvast alavääristab ja rumalaks peab, võib kindel, et tema presidentki samasugune saaks

Mitte "Rahvas teab" nagu pani Unt oma loo nimeks pani, vaid "Rahvas, raibe, söögu heinu" ( nagu laulis omal ajal Ivar Vigla) tuleks tema loole pealkirjaks sättida. Kultuskirjanik on nüüd siis arvamusliidriks hakanud.

Kirjanik rahvavaenulikum kui valitsus

Nii rahvavaenulikku, et mitte ütelda rahvast põlgavat artiklit kohtab Eesti ajakirjanduses harva. Kui just pole valitsuse ametliku teatega tegemist. Sissejuhatuseks teatab kunagine menukirjanik, et rahvas ei tea üldse mitte midagi ja kui siiski teab, siis vaid kuulujutte.
Et Meri isa on Nikolajev. Mis lahtiseletatult tähendab, et meie praeguse presidendi isa on varjunime Nikolajev all olnud KGB informaator. Kõlab üsna halvasti. Siis teatab, et Savi on jaganud snickerseid ja dopingut. Ka üsna halvasti. Ja ütleb, et Kreitzberg on Savisaare marionett ja võttis Priimäe naise. Paha.
Nüüd võtab natuke hoogu maha ja teatab, et Tarand on noorpõlves alkoholiga liialdanud. Päris leebe arvestades, et alkoholiprobleemi on Tarandile püütud külge kleepida alles viimastel aastatel. Ja hästi leebelt Tulviste kohta. Et oleks justkui loonud psühholoogilise salarelva eestlaste vastu ( millest
peale Mati Undi küll keegi kuulnud pole) ja remontinud ära ülikooli peldikud. See on ikka väga leebe. Võiks ju öelda, et jättis oma paariaastase lapse koos emaga Venemaal maha või oli abieluvälistes suhetes oma õpilasega.

Banaanid liiga kõveraks läinud

Aga see selleks. Ja siis läheb mõttelõng hoopis käest. Esiteks tsitaat Smuulilt, et Küsi rahvalt , rahvas teab. No loomulikult teab aga mis siis. Ja sellejärel väide, et rahvas, ja nagu varem ikka sõna "rahvas"
jutumärkides, et põlgus ilmsem oleks, ei tea mitte midagi Euroopa Liidust. Milline on seos eelnevaga teavad vaid Jumal taevas ja Mati Unt maa peal.
Nüüd teatab Mati Unt meile, et Euroopa Liidu eeskirjade järgi ei tohi banaanid olla liiga kõverad ja et Eesti inimesed ei ostaks neid niikuinii. Väide on enam kui tobe. Olen ise juhuse tahtel viibinud Lõuna-Ameerikas ja saanud teada, et kohalikud jagavad banaanid vähemalt kolme gruppi: ühed on
keetmiseks, teised praadimiseks ja kolmandad, need kõige pisemad ja kõveramad ja magusamad, et mitte ütelda suus sulavad, need on toorelt söömiseks. Samuti peaks Mati Unt teadma, et banaanide kõverus on Euroopa Liidus vaid seetõttu probleemiks, et soodustada Euroopa Liidu juhtriikide
endiste kolooniate banaanikasvatust ( neis Aafrika riikides nimelt on banaanid sirgemad).

Käsi tuleb pesta!

Samuti peab esteedist linnainimene Unt vajalikuks märkida, et Eesti kokad ei pese tema arvates piisavalt tihti käsi. See on juba avalik laim. Ja tõele au andes ei ole tema ka selle sopa esmakallaja. Hiljuti lugesin nimelt ühe Eesti esieuromehe Henrik Hololei vihast artiklit
väikeste Eesti maapoodide vastu.
Artikli järgnevas osas teatab Mati Unt, eriti vastikus vormis, et Rein Siku tädi Maali võiks läbi lugeda NRG tehingu materjalid, mille valitsusliit meile kõigile teadaoleval põlglikul moel parlamendile näkku viskas. Siis teatab, et Tshehhovi arvates on rahvas hea aga rumal ja, et kui tema nii ütleks , siis saaks peksa. Aga seda ta ju oma jutukeses kogu aeg ütlebki toonitades just rumalus, mitte headust. Samas
Tshehhov on klassik ja klassikutele andestatakse palju. Aga mitte matiuntidele. Lõpp läheb jälle segi ja saame teada, et Mati Unt valida ei saa. Ja Jumal tänatud!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)