Eestlaste dilemma: oma pank või võõras pank?

„Tere. Soovitan saata see kiri kõigisse teile kättesaadavatesse meililistidesse – et inimesed saaksid ühineda. Nii teen minagi. Kas või oma viimase 100 krooniga. Paistab et  80 miljonit on siin ainus “takistus”. 80–90% Euroopa Liidu ja teadupärast ka USA maapiirkondade pangandusturust on oluline näitaja, mis finantsoligarhia võimu tugevalt kärbib. Sealt samm edasi olekski juba üleminek “oma rahale” – elektroonilisele tunnikroonile, et end “kommertspankade valerahast” üldse “lahti monteerida”… Tervitades, Peeter.“

Selliste saatesõnadega elektronkirja saatis laiali paljudele Eestimaa inimestele tuntud Peeter Liiv. Kiri potsatas 9. novembril ka meie postkasti. Alla on kirjutanud Tartu HLÜ (Hoiu-Laenuühistu) nõukogu liige Mart Vihmand. Kiri räägib Eesti Ühistupanga loomise ideest. Kesknädala toimetus ei saanud levivat informatsiooni tähelepanuta jätta. Ka oli KalevSpordi telekanali uudistesaade seda teemat juba käsitlenud.

Kas tegemist on globaalsest rahanduskriisist ärahirmutatud inimeste järjekordse hullutamisega või on Eesti noortel „tormi ja tungi“ meestel oma pangaga tõsi taga?

Palusime kommentaari Riigikogu rahanduskomisjoni liikmelt Inara Luigaselt.

INARA LUIGAS (Keskerakond): „Vajalik seadus tolmub Riigikogu riiulil.“

Eesti Ühistupanga loomisest on räägitud tegelikult aastaid. Kuna on olemas eeskujud Euroopas, siis võimaluse ja soovi korral on meilgi sealset ühistegevuse kogemust ja oma praktikat arvestades võimalus luua ,,oma pank“. Selleks on  hoiu-laenuühistud teinud mitu ettepanekut hoiu-laenuühistu seaduse muutmiseks.

2008. aasta kevadel Riigikogus menetletud HLÜ seaduse muudatuste hulka kuulusid ettepanekud territoriaalsuse printsiibi laiendamiseks maakonna ja sellega piirnevate kohalike omavalitsuste üksuste tasandile, samuti avaldati soovi HLÜ liikmelisuse moodustamise aluseid laiendada töö-, teenistus- ja kutsealase põhimõttega.

Sellega oleks loodud eeldus HLÜ tekkimiseks ja ilmselt ka konkurentsi tekitamiseks finantsturul. Kuid see ongi vast üks põhjus, miks kauaoodatud HLÜ seaduse muutmise seadus Riigikogu rahanduskomisjonis koalitsiooni heakskiidul riiulil tolmu kogub ega kuulu edasimenetlemisele. Taanis, Rootsis ja Austrias on territoriaalsuse piirang kaotatud – seega oleks meilgi võimalik  head asjad üle tuua ka meie riigi rahandusmaailma.

Kuid...!

Seadusesätete muutused, sh HLÜ liikmelisuse ringi suurendamine ja territoriaalne laiendamine võib kaasa tuua Euroopa Liidu pangandusdirektiivi sätte rikkumise, sest läbirääkimistel EL-ga Eesti erandit ühistulisele finantstegevusele ei taotlenud. Seetõttu toob laienemine kaasa HLÜ-le kõrgendatud ja rangemad tegevus- ja usaldatavusnõuded; aga ka alluvuse finantsjärelevalvele, mis oleks HLÜ-le koormav.

Eraldi võiks küsida, miks Eesti tol korral erandit ei taotlenud. Vastava erandi on taotlenud Läti, Leedu, Ungari ja enamik „vanu“ liikmesriike. Seetõttu on naaberriigid meist teemaga tunduvalt ees.

Niisiis, enne kui asuda tegema rahvale üleskutseid Ühistupanga moodustamiseks, peavad tegijatel olema selged kõik seaduslikud võimalused, ka direktiividest tulenev, et mitte eksida ise, mitte petta rahvast ja mitte kaotada inimeste usaldust.

Kindlasti oleks tervitatav, kui teemaga tegeleks aktiivselt Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit kui ühistute katusorganisatsioon, kuhu kuulub kümme HLÜ-t Eestis tegutsevast 15 HLÜ-st.

URMI REINDE, IVARI VEE

Jaga |