E-hääletus: poolt ja vastu

Rebane: „Argumendid e-hääletuse kaitseks"

Olen infotehnoloogias olnud tegev olulise osa oma elust ehk 36 aastat. Ma ei ole küll olnud e-hääletusega seotud, aga olen seda tähelepanelikult jälginud ja tean nii mõndagi. Kahjuks sattusid põhjendamata kahtluse alla e-hääletuse turvalisus, usutavus, jälgitavus jne. Minu arvates see nii küll ei ole ja rahva hirmutamine „kurja hundiga" maksab kätte hirmutajatele endile.

E-hääletuse infosüsteem kuulub riigi infosüsteemide hulka ja on minu arvates üks turvalisemaid Eestis kasutuses olevaid infosüsteeme. Igal juhul on ta turvalisem kui näiteks internetipangad. Seega, kui veidi süvendada skoopi, siis tuleks turvalisuse kaalutlusel üle vaadata Eestis kõik internetis kasutatavad riigi infosüsteemid, mida ka igapäevaselt tehakse. E-hääletus on hästi jälgitav ja kontrollitav ning valijate hulgas populaarne. Ei ole reaalne sellega manipuleerida, aga e-hääletus vajab edasiarendamist. Selleks on tarvis poliitikute positiivset suhtumist ja arusaamist.

Olen kindel, et e-hääletus võimaldab Eesti kodanikel mugavalt täita oma kodanikukohust ning on paberhääletamisele heaks täienduseks. Probleemid on eelkõige seadusandlikku ja psühholoogilist laadi ning nendega seoses peaksid küll poliitikud aktiivselt tegutsema heas koostöös infotehnoloogidega.

Mõned minu tähelepanekud:

- Iga erakonna e-hääletuse tulem on korrelatsioonis erakonna suhtumisega e-hääletusse.

- Arusaamatused e-hääletuse kasutamisel on tingitud kasutuselevõtu aja poliitikute nõudmistest, et e-hääletus üldse kasutusele lasti võtta ja mis on tänini muutmata (aeg, kordushääletamine jne).

- E-hääletus on kaasaegse infoühiskonna lahutamatu, kindel  ja kallutamatu vahend saada hääletustulemused ühe hääle täpsusega ja suurendada hääletamisest osavõtu protsenti ning on seaduse muutudes valmis rahvahääletusi odavalt läbi viima.

- E-hääletus tuleks poliitikute eestvedamisel arendada terviklikeks e-valimisteks, mis välistaks manipuleerimise, mida saab kergesti teha paberhääletusel.

- Infosüsteemi edasiarendamises peituvad samuti lahendused, kuidas ka igas metsakülas saaksid inimesed mugavalt osaleda oma kodanikukohuse täitmises.

Soovitan Keskerakonnal teha enda mureks aidata kodanikel kaasas käia ühiskonna arenguga, võttes endale ka e-valimiste infosüsteemi arendamise ja kasutuselevõtu eestvedajate tänuväärse rolli! Et järgmisel korral oleks Keskerakonna poolt hääletajate hulgas 50% tänulikke e-hääletuse kasutajaid!

REIN REBANE, infotehnoloogiaspetsialist, IT-firma AS Spin TEK juhataja, Keskerakond

Kruve: „Valijad on muutunud laisemaks"

Usun, et valimiste tulemust loeti ausalt ja e-hääletus väljendas lihtsalt interneti kasutajate meelsust. Pealegi ei ole 140 000 elektrooniliselt hääletajat tõstnud valimisaktiivsust (erinevus 2007. aastaga alla protsendi). Ehk siis niigi kindlad valijad on lihtsalt muutunud laisemaks ega lähe enam valimisjaoskonda.

Saamata jäänud mandaatide küsimus on pigem milleski muus, sest e-hääletamisel oli kuni 34-aastaseid ligikaudu sama palju kui üle 45-aastaseid. See lükkab ümber uskumused, et noored on aktiivsed arvutiga valijad või et keskealised ei suudaks arvutit kasutada. Muidugi tuleb e-hääletamist teha paremini vaadeldavaks ja vähendada valija mõjutamise ohtusid, aga praegu selle valimisviisi vastu võideldes saab kahjustatud edaspidine usutavus debatis. Võidakse öelda, et Keskerakond on sellise tehnoloogia vastu, sest sai kehva tulemuse ja järelikult on tegemist kibestumisega (toodud subjektiivsed põhjused). E-hääletusest loobumine pole ilmselt võimalik, aga Keskerakond peaks katsuma seda viia valimisjaoskonda või täiendavalt avatud valimispunktidesse, kus oleks siiski tagatud valimiskomisjoni kontroll.

Kuid Keskerakond vajab praegu eelkõige valimistulemuste selgeks mõtlemise aega.

VIRGO KRUVE, infotehnoloogiaspetsialist

Toobal: „E-valimised tuleb viia kooskõlla põhiseadusega"

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige ja Keskerakonna peasekretär Priit Toobal rõhutas  29. aprillil Omavalitsusfoorumil peetud sõnavõtus, et Eesti peaks loobuma e-valimistest seni, kuni need ei ole kooskõlas põhiseadusega ja pole kõrvaldatud kõik turvariskid.

„Keskerakond on võtnud küllaltki selgelt enda kanda rolli ja kohustuse elavdada ühiskonnas arutelu e-valimiste usaldusväärsuse ja legitiimsuse osas," rääkis Toobal. „Kuid viimastel valimistel pälvisid avalikkuse tähelepanu mitmed teisedki aktiivsed sõnavõtjad, kes julgesid välja öelda, et uhkusega esitletava e-tiigri paraadportree tundub olevat mõraline."

Toobal rõhutas, et e-valimiste puhul ei tea tegelikult keegi valimiskomisjonist, kas hääl anti ikka ID-kaardi omaniku poolt ning täiesti sõltumatult. „Kui valimised peavad olema põhiseaduse kohaselt ühetaolised ja salajased, siis kas e-valimised ikka on seda? Ei ole!"

Sõnavõtt käsitles ka Hollandi, Ameerika Ühendriikide, Soome ja Saksamaa kogemusi e-valimiste suurtest turvariskidest, mis tõid endaga kaasa avalikkuse pahameele. Nii kuulutati näiteks Saksamaal e-valimised põhiseadusvastaseks.

„Just nimetatud intsidentide tõttu ei kasuta ükski teine riik peale Eesti seesuguseid e-valimisi. Väga oluline on tõsiselt kaaluda, kas hääletusmugavus on ikka väärt riskimaks ausate ja legitiimsete valimistulemustega," lisas Toobal.

„Niikaua kui Eestis läbiviidavad e-valimised ei saa kooskõlla põhiseaduse ja teiste seadustega ning kõrvaldatud ei ole kõik turvariskid, siis senikaua peaksime e-valimistest loobuma," rõhutas Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige. „See ei tähenda seda, et oleksin e-valimiste, uuenduste või lausa interneti vastu. Aga kindlasti olen ma seadustevastaste ja ebaausate valimiste vastu!"

„Nii palju peab inimene ikka leidma oma riigi jaoks aega, et kord nelja aasta jooksul kulutab tunnikese valimisjaoskonnas käimisele," lõpetas Toobal.

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär

Kesknädal jätkab e-hääletuse teemat!

Jaga |