Rõõmustume vastavalt olukorrale

Aga mitte kauaks - kohe hakati propageerima Euroopa Liitu astumist. Mõned küll laitsid: ühest Liidust saime vabaks,  nüüd kohe kiiruga teise... Seepeale kuulsime Euroopast koolipapalikku kiitust, et Eestil kodutööd hirmus hästi tehtud, ja meile õpetati, et see Liit on hoopis teistsugune.

Oligi! Kohe saime selga suhkrutrahvi, mida vist tänapäevani sõnakuulelikult maksame. Kogu aeg on kuulda ähvardustest, et kes seda või teist EL-i ettekirjutust ei täida, läheb trahvi alla.

Jätkub meile ka esi- ja järgmisi kohti. Pjedestaali kõrgemail astmel EL-i ulatuses oleme kohtunike kuritegude poolest. Teist kohta jagavad meie napsivennad koos tšehhidega - eks tulevik näita, kes esikoha teenib.

Kord vestlusringis, kus tavalised tööinimesed - ühtedel veel töökoht olemas, teised juba ilma - pajatasid üksteisele oma muresid, kiideti valitsuse ilusat eeskuju - vähendas oma töötajate palka 10% võrra. Sekka oli aga sattunud pahur Iriseja, kes tögas: mis viga kärpida 60 000-kroonist palka, 6000-kroonise kallale minna on aga küll ülekohtune. Töötu aga kuulutas: temal oli jälle soovitatud võtta pangalaenu ja hakata ettevõtjaks, FIE-ks.

Nomaeivõi! Milleks peaksin täiendama pankrotistunute ja pangalaenu-võlgades siplejate armeed?

Üks vend aga leidis, et tema töölõigus tööviljakus peaks tõusma, kuigi pole teada, kas palka juurde pannakse. Kui sai küsitud, mis ametit ta peab, kuulsime: „Olen hauakaevaja!"

ANTS KULL, Tallinn

Jaga |