Omavalitsused ilma nii kolmikliidu kui ka Keskerakonna toetusest

JAAK AAB,      17. oktoober 2001


Tuleva aasta riigieelarve vähendab maaomavalitsuste tulubaasi veelgi, aga ülesandeid kaela muudkui laotakse. Kolmikliit kaevab sellega endale auku järgmisteks kohalikeks valimisteks, Riigikogu Keskfraktsioon on oma suundumustes aga liiga linnakeskne.

26. septembril jõudis Riigikogu menetlusse 2002. a riigieelarve. Selle ettevalmistamise käigus peeti nn läbirääkimisi Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuse delegatsioonide vahel. Reaalselt muidugi läbi ei räägitud. Omavalitsuste esindajad kuulasid ära valitsuse käsulauad, meie ettepanekutele ei tuldud vastu üheski olulises punktis.
Üllatav on, et kolmikliit praktiliselt vähendab paljude omavalitsuste tulubaasi ja just nendel, kes niigi vaevalt ots otsaga kokku tulevad. Toetusfondist ei saa raha rikkamad omavalitsused. Ülejäänud on aga tõsiste probleemide ees ja hetkel kaaluvad, millised riiklikud funktsioonid tuleks järgmisel aastal täitmata jätta, sest raha kõigeks kaelalaotuks lihtsalt ei jätku.
Eriti huvitav on asjade käik, kui mitte unustada, et 2002. a sügisel on kohalikud valimised. Tundub, et koalitsioon pole teinud mingeid järeldusi äsjastest presidendivalimistest ja kaevab endale palehigis suurt auku. Loodetavasti oskab Riigikogu opositsioon pakutud võimaluse omavalitsuste toetamiseks riigieelarve menetlemisel ära kasutada. Tulemusena kasvaks omavalitsustes opositsiooni toetus. Praegu sõimavad isegi kolmikliidu erakondadesse kuuluvad omavalitsusjuhid valimata väljenditega koalitsiooni.
Tahaks, et keskfraktsioon püüab näha kaugemale vaid Tallinnast ja maakonnalinnadest. Omavahelistest jutuajamistest on jäänud kahjuks mulje, et isegi Keskerakonda kuuluvad omavalitsusjuhid peavad erakonda liiga linnakeskseks.
Palun Kesknädalal trükkida ära omavalitsusliitude ühenduse pressiavaldus riigieelarve läbirääkimistest.

Kas maalapsed saavad järgmisel aastal ikka kooli ja lasteaeda?
Lühendatult Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse pressiteatest

Ühendus avaldab maakondlike omavalitsusliitude ja nende liikmete protesti valitsuse tegevuse suhtes, kes jättis eelarveläbirääkimistel järjekordselt arvestamata omavalitsusliitude ettepanekud, suurendamaks elanikele osutatavateks teenusteks vajaminevate vahendite hulka. Eriarvamusi on kokku 331,093 miljoni krooni ulatuses. Samal ajal jagas valitsus üle 700 miljoni krooni täiendavateks kuludeks riigiorganitele.

Valitsus piirdub vaid teisejärguliste küsimustega

Mitmendat aastat järjest lepib valitsus ministeeriumide vahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimistel kokku vaid teisejärgulistes küsimustes, mis ei puuduta otseselt riigieelarve toetuse suurust valla- ja linnaeelarvetele ega selle suuruse määramise põhimõtteid. Teisisõnu, valitsusega läbi rääkida pole sisuliselt õnnestunud.
Enamgi, valitsus ei ole enne läbirääkimiste tulemuste allakirjutamist Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekuid sisuliselt arutatud ega võimalikke kompromisse kaalunud.
Valdadele ja linnadele seadusega ettenähtud kohustuste täitmiseks (loe: valla- ja linnaelanikele teenuste osutamiseks) ning arengueelduste loomiseks toetuste eraldamisel on mitu aastat valitsenud vaid Rahandusministeeriumi ettekirjutused. Meie ettepanekud jõuavad ministriteni hilinemisega või ei jõuagi nendeni enne riigieelarve lõpparutelu.
Tulemusena on aasta aastalt süvenenud pealinna, suurte ja väikeste ning erinevas majandusliku olustikuga omavalitsusüksuste erinevused. Järjest vähem on väiksematel valdadel ja linnadel võimalusi täita neile seadusega pandud ülesandeid, ja seda mitte oma haldussuutmatuse, vaid eelarvetulude puudulikkuse pärast.
Viimaste aastate rahanduslik tsentraliseerimine on muutnud omavalitsuste võimalused ise oma arengut juhtida nullilähedasteks.

Omavalitsused ei saa seadusega vastuollu minna

Riigikogu esimehe Toomas Savi väljaütlemine „seadusi saab täita niivõrd, kui on eelarves raha" omavalitsusüksuste tulubaasi kohta presidendikampaania kohtumistel omavalitsustegelastega on kummastav riigis, mis pürgib õigusriigiks. Ometi on selles ka ratsionaalne iva. Kui riigis tervikuna vahendeid napib, peab seaduseandja seda tunnistama ja määratlema seaduse täitmise taseme või peatama seaduse täitmise. Kellelgi teisel selleks õigust pole. Omavalitsuse tegevuse aluseks on seadus ja ainult seadus. Nõuda temalt seaduse täitmist ilma selleks vahendeid ette nägemata on vastuolus nii põhiseaduse kui Riigikogus ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga.
Õigustatud on omavalitsusjuhtide küsimus - millist seadust vald või linn ei peaks täitma? Kas jätma lapsed koolitamata, lõpetama lasteaia tegevuse, sulgema rahvamajad ja spordirajatised, jätma inimestele maa tagastamata ja erastamata või midagi muud? Kahjuks pöörduks elanike pahameel sellise tegevuse puhul mitte kõrgete riigiametnike, vaid omavalitsusametnike ja maapoliitikute vastu.

Inimeste heaolu maal väheneb veelgi

On juba täna kindel, et järgmisel aastal ei ole paljud vallad ja väikelinnad enam suutelised lastele tasuta koolisõitu ja soodustatud koolilõunat andma; valla- ja linnateed ning -tänavad jäävad remontimata ning talvine hooldus väheneb; inimesed saavad vähem osaleda kultuuri- ja spordiüritustel; raamatukogud jäävad ilma osast raamatutest-lehtedest; vallad ja linnad ei suuda toetada mittetulundusühingute tegevust oma haldusterritooriumil; vähene maakonnasisene koostöö hariduse-, kultuuri-, ja noorsooürituste korraldamisel; munitsipaalkoolide pedagoogide palkadest paar korda madalamad laste-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste töötajate palgad jäävadki samaks; investeeringud kohalikku infrastruktuuri kahanevad.
Kokkuvõttes söövad 2002. aastal kehtima hakkavad töötuskindlustuse ning töö- ja puhkeaja seaduste täitmine, energiakandjate hinna tõus ja inflatsioon ära rohkem raha kui maksudest võrreldes eelmise aastaga rohkem laekub. Riigi toetus kohalikele eelarvetele aga väheneb.
Elanike seaduslike õiguste kindlustamiseks ja neile igapäevaste teenuste osutamiseks on vaja tunduvalt rohkem arvestada kohalike omavalitsuste esindajate arvamusega, kes tulenevalt oma igapäevasest tööst on parimini kursis kohalike vajadustega. Presidendivalimised näitasid tegelikult omavalitsustegelaste vastuhakku elanike vajadused arvestamata jätvale poliitikale.
Eesti Omavalitsusliitude Ühendus ootab Vabariigi Valitsuselt ja Riigikogult 2002. aasta riigieelarves läbirääkimistel püsima jäänud eriarvamuste arvestamist ja kaalub, mida teha siis, kui valitsus valitsuse kirjeldatud suhtumist jätkab. Näib, et vaid jutust ja sõnadest enam ei piisa, kirrjutavad omavalitsustegelased pressiteates.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)