"Äripäev" toetab astmelist tulumaksu

„Kui ühetaoline maks on halb mõte, siis miks nii paljud riigid seda kasutavad? Nende, peamiselt postkommunistlike Ida-Euroopa ja mikroriikide analüüs näitab, et sellel on kolm peamist põhjust.

Esiteks, mõned riigid on nii vaesed ja neil puudub kodumaine kapital, mistõttu on nad otsustanud maksumäärad kaotada, et meelitada välisinvestoreid.

Teised riigid on nii väikesed ja ebaefektiivsed, et nad ei suudaks makse koguda, kui süsteem oleks astmeline. Lõpuks, osa riike on nii korrumpeerunud, et nad peavad pakkuma rikastele suurt maksusoodustust, et need üldse makse maksaksid," edastab "Äripäev".

USA professor lisab, et endised Ida-Euroopa kommunistlikud riigid, näiteks Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Makedoonia, Rumeenia, Slovakkia ja Ukraina, mis kasutavad ühetaolist tulumaksu, tunnevad puudust investeerimiskapitalist. Kas EL-i lävel olles või vastliitununa võistlevad nad otseste välisinvesteerijate tähelepanu pärast, kellele ühetaoline maks annab selge signaali: olete teretulnud, me ei varasta teie raha ning te võite kasumi endale jätta.

Samuti mainib autor IMF-i seisukohta, et arenenud riikidele, kel on nii kapitali kui ka otseseid välisinvesteeringuid, on ühetaoline maks vähem atraktiivne. Nii polegi ükski arenenud riik, sealhulgas ka Hiina, ühetaolist tulumaksu rakendanud.

„Lõpuks, kui riigi avalikud institutsioonid on oligarhide võimuses, kes on harjunud riigilt karistamatult varastama, võib ühetaoline maks olla ainus viis, kuidas jõukaid panna makse maksma. Nii sai Venemaast 2001. aastal esimene suurriik, kes rakendas ühetaolist 13-protsendist tulumaksu 2003. aastal läks sama teed Ukraina," kirjeldab professor Orenstein "Äripäeva" vahendusel.

(Copyright: Project Syndicate, 2011)

Jaga |