Alustagem koondamisi „juhtmetest“ ja bürokraatidest

Pisut piinlik oli sellist juttu Arto Aasa suust kuulda. See on ju õige, et Eestis elanikkond väheneb. Järelikult peaks vähendama ka riigivalitsemise kulutusi.

Tuletaksin aga siinkohal meelde, et riigihalduse ministri ametikohta ei olnud enne praegust Taavi Rõivase valitsust olemas. Riigihalduse minister peaks läbi viima haldusreformi, millest on räägitud üle 20 aasta. Seda saaks läbi viia ka ilma uue ministrikoha loomiseta. Aga ei viidud, sest 1998. aastast Reformierakonna noortekogusse kuuluv parteilane vajas edutamist.

Eesti riigi valitsemiskulude kokkuhoiuga ei olnud uue ministrikoha loomisel midagi pistmist. Riigihalduse ministril on lisaks kaks "juhet" [nõunikut – Toim.]. Peale selle sai ta endale kiiresti ametiautoks nelikveolise Mercedes-Benzi.

Arto Aas võiks ära koondada enda ametikoha

Mõistagi kaasnevad nõunike ja ametiauto pidamisega tööjõu- ja kütusekulu. Vaevalt et ministrite ametiautodel on kütuselimiit. Ja vaevalt, et ministri ametiauto puhul loetakse kokku minuteid ja tunde ning kilomeetreid, millal see sõiduk veab ministrit tervisejooksu tegema või millal maavanemaga kohtuma.

Selle asemel, et alustada riigivalitsemiskulude kärpimist haiglate kokkadest, võiks Arto Aas teha ühe ajaloolise lükke (sarnaselt Signe Kivile, kui too ministrina sai teada ühe kasiinosõltlase rahakulutamisest). See oleks Aasa edasisele poliitilisele karjäärile kahtlemata väga kasulik.

Kuna tema ministrikoht on selgelt ainult kulu, võiks Aas näidata eeskuju, teha avalduse ja öelda: "Eesti, meie kodumaa, riigivalitsemise kulutused vajavad vähendamist. Astun ametist tagasi ja palun Vabariigi Valitsusel riigihalduse ministri ametikoht likvideerida. Kui 25 aastat on saadud ilma hakkama, saadakse ka edaspidi." Selline käitumine jääks meelde ja annaks tõeliselt eeskuju.

Indrek Saar palkas hoopiski „juhtmeid“ juurde

Ega riigihalduse minister ei ole olnud ainus, kes viibutas näpuga muuseumitöötajate, kultuuritöötajate, (lasteaia)õpetajate ja meditsiiniasutuste personali suunas.

Kui Sotsiaalministeeriumi kantsler selgitas Aktuaalses Kaameras, miks on haiglates vaja personali vähendada, siis unustas ta ütlemata, mitu inimest koondatakse Sotsiaalministeeriumi majast – Tallinnas, Gonsiori tänavas. Koondatakse päriselt, mitte ei likvideerita niikuinii täitmata ametikohti. Viimane episood on hästi tuttav suure kriisi ajast 2007(2008)–2010, mil ministeeriumide ainus kokkuhoid seisneski peamiselt töötajatega täitmata ametikohtade paberil mahakriipsutamises.

Samamoodi ei ole ühegi teise ministeeriumi minister või kantsler öelnud, mitu töötajat tema ministeeriumi majast koondatakse. Ilmnes hoopis, et sotsist kultuuriminister Indrek Saar sai ühe nõunik-juhtme juurde. Mõistagi on see sotslik nõunik, mitte sõltumatu spetsialist.

Seetõttu oleks väga paslik kuulda, mitu töötajat koondatakse kõigist ministeeriumidest (ja mitte ainult nende haldusaladest), Riigikantseleist ja peaministri büroost, mitu töötajat koondatakse EAS-ist, PRIA-st, KIK-ist, SA Innove’st, Tervise Arengu Instituudist, Arengufondist. Vähemteadlikule lugejale olgu öeldud, et ühes ministeeriumis on tavaliselt mitusada – 200 pluss – töötajat.

Aga riigivalitsemise kulutuste kokkuhoid peaks lisaks poliitilis-broileriliste töökohtade likvideerimisele tulema ka haldus- ja administratiivraha säästmise arvelt.

P.S. Riigihalduse minister Aas on korduvalt rõhutanud, et haiglad peaksid osasid teenuseid sisse ostma, sest see olevat odavam. Ministrile teadmiseks, et tervishoiuteenused on käibemaksuvabad. Sellest tulenevalt ei saa näiteks TÜ Kliinikum kasutada käibemaksu otsearvestusmeetodit ehk ei saa käibemaksu tagasi küsida. See omakorda tähendab, et sisseostetavad teenused on haiglale käibemaksu võrra kallimad.

KADRI PAAS, ajakirjanik

Ilmunud sotsiaalmeedias 8. detsembril ja avaldatud autori loal.

[fotoallkiri] KIRVEMEES: Reform on pannud Arto Aasa tänamatut tööd tegema – tarvis on inimesi koondada, Tallinna tükeldada, maaelu veelgi enam välja suretada jne. Foto: youtube

Jaga |