Siiri Oviir: sooline palgalõhe Eestis terav

Siiri Oviiri sõnul erinevad liikmesriigid soolise palgalõhe näitaja poolest märkimisväärselt. „Kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 17,6%, siis punase laterna kohal olev Eesti ületab selle tunduvalt oma 30 protsendipunktiga," märkis Oviir. „Positiivse näitena võiks aga tuua Itaalia, Poola, Malta jmt, kus naiste ja meeste palgalõhe on koguni kolm korda madalam Euroopa Liidu keskmisest, aga ka Bulgaaria, Rumeenia ja Läti, kus soolised palgalõhed on aasta-aastalt vähenenud ning moodustavad nüüd 13-15%."

Oviir tõstis esile, et Eestis on probleem eriti terav. Majanduslikult edukal 2007. aastal teenis keskmine Eesti naine vaid 70% võrreldavat tööd tegeva keskmise Eesti mehe palgast, kusjuures veidi kõrgem on see näitaja avalikus sektoris (76%). „Seega oli naiste keskmine brutotulu 3000 krooni (192 euro) võrra meeste omast madalam. Tõenäoliselt kriisiaastatel olukord pigem halveneb kui paraneb."

Oviir rõhutas, et sooline võrdõiguslikkus on üks inimese põhiõigustest. „Juba 1957. aastal märgiti Rooma lepingus, et võrdse töö eest peavad naised ja mehed saama võrdset tasu. Nüüd on aasta 2010, kuid püstitatud eesmärki ei ole saavutatud," nentis eurosaadik.

Ta tõstis esile Euroopa põhiõiguste harta artikli 23, mis sätestab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõives, töös ja palgas. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole teatavaid eeliseid.

Konkreetse sammuna pakkus Oviir välja asutustesisest palkade avalikustamist, mis aitaks palgasüsteemi läbipaistvamaks muutmisele. Regulaarsed palgaauditid ja nende tulemuste avaldamine võimaldaksid Europarlamendi liikme arvates luua ulatusliku palgastatistika, mida saaks kasutada nii siseriiklikul kui ka Euroliidu tasandil.

„Nüüdisaegses võrdõiguslikkust taotlevas ühiskonnas peaks inimese edu ja staatuse määraks olema tema personaalne tegevus ja saavutused, mitte aga sooline kuuluvus," märkis Oviir. „Meeste ja naiste võimaluste võrdsus end ühiskonnaelu eri valdkondades teostada ja saada selle eest ka võrdselt tasustatud peaks olema iga demokraatliku ühiskonna alustalaks."

Eksperdina esines ümarlaual Tartu Ülikooli professor Dagmar Kutsar.

Jaga |