Nädal Euroopa Parlamendis

EP toetab online-hasartmänge käsitlevate standardite loomist

Tulenevalt subsidiaarsuse [toetavuse] põhimõttest ja Euroopa Kohtu praktikast on liikmesriikidel õigus reguleerida ning kontrollida oma hasartmänguturge.  Seepärast on tavalise ja online-põhise hasartmänguturu reguleerimine EL-is praegu väga ebaühtlane. Kahekümnes liikmesriigis, sh Eestis, on online-hasartmängud lubatud ning seitsmes keelatud.

Online-hasartmängudega seotud riskid on suuremad kui traditsiooniliste hasartmängude puhul, sest siin on ka keerulisem kaitsta tarbijaid sõltuvuse, pettuste, rahapesu ja kokkulepitud tulemustega mängude eest.

Lähtuvalt eelnevast probleemist on EP seisukohal, et EL-is tuleb jätkata ametlikke arutelusid võimalike poliitiliste lahenduste leidmiseks, kuidas online-hasartmängudest tulenevaid probleeme määratleda ja lahendada. Samuti tuleks liikmesriikidel selles küsimuses teha omavahel tihedamat koostööd, et lahendada piiriülestest online-hasartmängudest tulenevaid ühiskondliku ja avaliku korraga seotud probleeme.

EP soovitus EK-le äriühingu asukoha piiriülese üleviimise kohta

Tulenevalt Euroopa ?henduse asutamislepingu artiklist 48 ja Euroopa Kohtu tõlgendustest kehtib EL-is äriühingute asukoha vaba valimise õigus.

Täiskogul heaks kiidetud resolutsioonis seati Euroopa Komisjonile (EK) ülesandeks esitada 2009. aasta 31. märtsiks äriühingu asukoha piiriülese üleviimise reguleerimist puudutava direktiivi ehk äriühinguõiguse direktiivi eelnõu.

Ettevõtete registreeritud asukoha piiriülene üleviimine ei tohiks tulevikus tekitada vajadust äriühingu tegevuse lõpetamiseks – säiliksid nii äriühingu juriidiline isik, tema varad, kohustused ja lepingulised suhted. Täna põhjustab see samm ettevõtetele palju administratiivseid tõkkeid, kulusid ja sotsiaalseid järelemõjusid ega anna ka õiguskindlust.

Lähtuvalt EP soovitustest, tuleks äriühingu registreeritud asukoha piiriülene üleviimine esmalt heaks kiita äriühingu osanike koosolekul, peale mida kinnitaks päritoluriik üleviimismenetluse õiguspärasust. Alles seejärel saaks äriühing esitada vajalikud dokumendid vastutavale asutusele vastuvõtvas liikmesriigis.

Selline protsessi läbiviimine oleks tulevikus kindlasti välistatud äriühingute puhul, kelle suhtes on algatatud lõpetamis-, likvideerimis-, maksejõuetusmenetlus või maksete peatamine või muu sarnane menetlus.

Horvaatia, Türgi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi  liitumisläbirääkimised

Euroopa Komisjon (EK) ja Euroopa Nõukogu (EN) tegid seekordsel plenaaristungil avalduse Horvaatia, Türgi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi liitumisläbirääkimiste kohta 2008. aastal.

Horvaatia puhul tõdeti, et Kopenhaageni poliitilised kriteeriumid on täidetud. Vastu on võetud uusi tegevuskavasid ja seadusi kohtusüsteemi reformi, korruptsioonivastase võitluse ning rahvusvähemustega seotud probleemide osas. Samas tuleb tõdeda, et kohtusüsteem, avalik haldus ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastane võitlus on Horvaatias jätkuvalt veel ebaefektiivne. EL-i õigustiku ülevõtmisel on Horvaatia teinud edusamme, millest võib esile tuua riigihangete, intellektuaalomandi õiguse, tolliliidu, toiduohutuse ja finantsteenuste peatükid. Samas on veel palju ära teha kohtusüsteemi ja põhiõiguste, keskkonna, konkurentsipoliitika ning põllumajanduse ja maaelu arengu osas.

Eelmise aasta detsembris blokeeris Sloveenia seoses Horvaatia ja Sloveenia vahelise piiritüliga liitumisläbirääkimistel küll uute peatükkide avamise, kuid need kahepoolsed küsimused ei tohiks pikemas perspektiivis kujuneda takistuseks Horvaatia ühinemisele EL-iga.

Ka Türgi täidab praegu Kopenhaageni poliitilisi kriteeriume, kuid siiski olid Türgi üldised edusammud 2008. aastal piiratud. Türgi puhul on tungiv vajadus läbi viia ulatuslik ja järjepidev poliitiline reform põhiseaduse ning kohtusüsteemi valdkonnas.

EL-i õigustiku ülevõtmisel on Türgi teinud teatud edusamme, sh üleeuroopaliste võrgustike, energia ja teadusuuringute osas. Enam pingutusi on aga vaja põllumajanduse, kalanduse, veterinaaria, riigiabi, justiits- ja siseasjade, sotsiaalpoliitika ning tööhõive valdkonnas. Türgi puhul tuleb tugevdada riigi üldist haldusvõimekust. Kahjuks on Ankara lepingu lisaprotokolli mittetäitmise tõttu läbirääkimised  külmutatud kaheksa peatüki osas.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on 2008. aastal teinud küll mõningaid edusamme Kopenhaageni poliitilistele kriteeriumidele lähenemisel, kuid täna on veel vara rääkida nende kriteeriumide 100-protsendilisest täitmisest. Probleemsete murekohtadena võib esile tuua laialt levinud korruptsiooni ning ülemäärast riigiteenistuste politiseeritust. EL-i õigustiku ülevõtmisel on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teinud edusamme riigihangete, konkurentsi, transpordi, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika peatükkides. Samas on neil probleeme seaduste rakendamisega ja jõustamisega, eelkõige toodete vaba liikumise, maksunduse, toiduohutuse ja veterinaaria valdkonnas.

Taaskord tõstsid Kreeka saadikud üles selle riigi nime küsimuse, olles vastu "Makedoonia" kasutamisele ning taotledes riigi praeguse nime muutmist.

Merenduspaketi ühendatud arutelu

Lepitusmenetluse raames jõudsid EP ja EN kokkuleppele kolmanda meretranspordipaketi osas, mille eesmärgiks on ohutuse suurendamine merenduses. Heakskiidetud 8 õigusaktist tooksin esile mõned olulisemad momendid.

Vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral

Hiljemalt 2016. a on A-klassi laevade käitajad ELi vetes vastutavad reisijatele tekitatud kahju puhul. Laevaettevõtted peavad maksma kuni 2587 eurot hüvitist kaotatud või rikutud pagasi eest ning kuni 460 000 eurot hüvitist reisija surma või invaliidsuse puhul. Hiljemalt 2018. a laieneb määrus ka B-klassi laevadele ning 2013. a peab EK esitama õigusakti ettepaneku, et laiendada määruse kohaldamisala ka C- ja D-klassi laevadele.

Laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevad organisatsioonid

Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone puudutavad õigusaktid tagavad, et liikmesriigid kehtestavad ühised reeglid ja standardid klassifikatsiooniühingutele, mis lipuriigi nimel tegelevad laevade kontrolli ja ülevaatusega ning ohutustunnistuste väljastamisega. Samuti nähakse tulevikus ette  ohutustunnistuste vastastikune tunnustamine.

Sadamariigi kontroll

Korduvalt reegleid rikkuvate laevade suhtes kohaldatakse tulevikus EL-i sadamatesse sissesõidukeeldu ning nimetatud alused kantakse ELi "musta nimekirja". Sadamariigil tuleb tulevikus kontrollida ka välisriigi lipu all sõitvaid aluseid, mis jäävad ankrusse merel ja teha seda pidevalt.

Merehätta sattunud laevale ohutu sadama määramine

?henduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi direktiivist tulenevalt peavad liikmesriigid määrama sõltumatu asutuse, kellel on piisavad volitused ja teadmised, et iseseisvalt otsustada, milline on parim viis õnnetust ära hoida või selle tagajärgi maksimaalselt vähendada. Sõltumatul asutusel oleks ka pädevus määrata merehätta sattunud laevale ohutu sadam.

Meretranspordi sektoris toimunud õnnetuste juurdlus

Kui praegu viiakse ohutusjuurdlust läbi ainult väga raskete õnnetuste puhul, siis tulevikus võib ohutusjuurdlust läbi viia ka muude õnnetuste korral. Selliste juhtumitega seoses koostatakse esmalt esialgne hinnang täieliku juurdluse vajaduse kohta. ?hte õnnetust uurib üldjuhul üks liikmesriik. Vaid erakordsetel juhtudel võib liikmesriikides läbi viia paralleelseid juurdlusi. Ka on mereõnnetuste tunnistajatele tulevikus tagatud nüüdsest õiguslik kaitse.

Laevaomanike tsiviilvastutus

Kõikidel liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel ja muu riigi lipu all sõitvatel laevadel, kui sellised laevad saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevasse sadamasse, peab tulevikus olema kindlustus. Samuti on nüüdsest fikseeritud laevaomaniku kindlustuse kohustusliku kindlustuse summa suurus.

Ülemkogu, Euroopa majanduse taastamiskava ja Lissaboni strateegia

?hendatud arutelu raames keskenduti 19. ja 20. märtsil toimuva Euroopa ?lemkogu ettevalmistustele ning Lissaboni strateegiaga seonduvale. Esmatähtsa küsimusena arutati Euroopa majanduse taastamiskava, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste ning ühtekuuluvuspoliitika teemadel.

Euroopa ?lemkogu ettevalmistustest rääkinud EN esindaja, Tšehhi asepeaminister A. Vondra märkis, et EL-i finantssüsteemi kokkukukkumist suudeti vältida ning nüüd on EL-i uueks prioriteediks kujunenud krediidivoogude taastamine majanduses. Vondra sõnul on uuendatud Lissaboni strateegia jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks just õige vahend.

Ülemkogu üks eesmärk on jõuda kokkuleppele Euroliidu energiajulgeoleku tagamise kava suhtes lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Samuti arutada  kliimamuutustega seonduvat. Algatada tahetakse idapartnerluse programm, mis peab edendama stabiilsust mandril.

EK president J.-M. Barroso toonitas, et Ülemkogul tuleb edusamme teha neljas põhilises valdkonnas: finantsturu reform, investeeringud reaalmajandusse, tööhõive toetamine, G20-ga seotud töö.

Euroopa majanduse taastamiskava

2008. aasta sügisel esitas EK EP-le majanduse taastamiskava, mille eesmärgiks on EL-i majanduse ja konkurentsivõime ergutamine kaitsmaks kodanike võimalusi ja turvalisust ning vältimaks tööpuuduse kasvu. Täiskogul võeti kava vastu.

Arutelul tõdeti, et liikmesriikidel tuleks igati vältida ohtu, et rakendatavad lahendused oleksid vaid siseriiklike poliitikate summa, koos kaasneda võivate kulude ja konfliktidega, mis kahjustaksid ühtset turgu ning majandus- ja rahaliitu. Parema koordineerimise huvides tuleks EK-il luua siduv raamistik, milles liikmesriigid saaksid konsulteerida üksteisega ja EK-ga enne suuremate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmist.

Veelgi enam tuleks EL-il investeerida oskustesse, koolitusse ja jätkusuutlike töökohtade loomisesse, töökohtade kaitsmisse ning massilise tööpuuduse vältimisse, tagades samas konstruktiivse maksupoliitika, mis peaks aitama kindlaks määrata taastamiskava koostisosad ja ulatuse.

Toetust leidis ka ettepanek lihtsustada ligipääsu Euroopa Sotsiaalfondile, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile ja Euroopa Regionaalarengu Fondile.

Leiti, et EL-il tuleb etendada juhtrolli rahvusvahelistel foorumidel, eriti finantsstabiilsuse foorumil (FSF) ja Rahvusvahelises Valuutafondis, ning tulevastel G20 kohtumistel, et tugevdada valuutapiirkondade mitmepoolset järelevalvet ja finantsturgusid.

Lissaboni strateegia

Heakskiidetud Lissaboni strateegiat puudutavas resolutsioonis rõhutatakse  taaskord vajadust luua Euroopas dünaamiline teadmistepõhine majandus. Lisaks vajab Euroopa ka uut rohelist kurssi, millega püütaks lahendada majandus-, keskkonna- ja sotsiaalset kriisi.

Vahendid, mida EL vajab Lissaboni strateegia eesmärkide edendamiseks, on  asjaomaste poliitikate, rahastamisvahendite ja fondide ning EL-i eelarve ühtlustamine selliselt, et oleks võimalik kiirendada ning süvendada pingutusi majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks.

Lühiperspektiivis on kiireks majanduskriisist toibumiseks vaja  maksustiimuleid. Seda eeldusel, et sellega suunatakse erakulutused ja käitumine ümber kooskõlas Lissaboni-Göteborgi strateegia ning kliima- ja energiapaketi eesmärkidega. Samas hoiatatakse liikmesriike valimatute maksukärbete eest ning leitakse, et maksustiimulid peavad olema suunatud sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele eesmärkidele.

Tööhõivepoliitika suunised

Haridus, kvalifikatsioon ja koolitus on parimad tööhõivepoliitika vahendid. Vajadus on uuendada ka kompleksseid suuniseid, stabiilsuse ja kasvu pakti ning säästva arengu strateegiat. Laiendada tuleb ka juurdepääsu Globaliseerumisega Kohanemise Fondile, millest tuleb toetada erinevas olukorras töötajaid, sh töö kaotanud ajutisi töötajaid. Euroopa Sotsiaalfond tuleks aga avada töökohtade säilitamise meetmetele. Mõlemaid fonde tuleks kasutada ka elukestva õppe programmide rahastamiseks. EK-l tuleb esitada enne kevadist Euroopa ?lemkogu neid eesmärke silmas pidavaid algatusi ja ettepanekuid.

Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse

Praeguses majandusolukorras on vaja muuta tõukefonde paindlikumaks nii, et need suudaksid pikas perspektiivis rahuldada erakorralistest majandusoludest tingitud vajadusi. Täna on üle 65% ELi ühtekuuluvuspoliitika assigneeringute kogusummast mõeldud investeeringuteks nelja esmatähtsasse valdkonda: inimesed, ettevõtlus, energia ja infrastruktuur, uurimis- ja uuendustegevus.

Meetmed nagu maksete kiirendamine ja paindlikkus, ühekordsete maksete ja ühtsete määrade kasutamine ergutavad ja kiirendavad eelkõige infrastruktuuri-, energeetika- ja keskkonnasektori poliitika ning Euroopa Sotsiaalfondi projektide rakendamist.

Praeguses olukorras on vaja suurendada ka projektidele tehtavaid ettemakseid, et hõlbustada projektide elluviimist, mis omakorda vähendab pangalaenude vajadust.

Toetust leidis ettepanek rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist investeeringuid eluasemete energiatõhususe tõstmisse ja taastuvenergia kasutamisse elamumajanduses. Liikmesriikidelt ja piirkondadelt nõutakse seetõttu tungivalt selle uue võimaluse igakülgset kasutamist.

19. veebruaril vastu võetud käibemaksudirektiivi muudatused võimaldavad nimetatu puhul madalama maksumäära rakendamist.

Liikmesriikidel tuleks tõukefonde laialdaselt kasutada ka ametikoolituse ja töökohtade loomise toetuseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) ja ettevõtluse edendamiseks. Tõuke- ja ühtekuuluvusfondide rakendamise kiirendamise, lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise eesmärgil vastu võetud meetmete puhul ei tohiks kindlasti kahaneda EK ja liikmesriikide vastutus fondide rakendamise kontrollimisel. Jälgida tuleb jälgida liikmesriikide majandusmeetmeid tagamaks, et need ei riiva vaba turukonkurentsi ja sotsiaalseid norme.

Euroopa Komisjoni avaldus: idasuunaline partnerlus

Täiskogu viimasel päeval pidasid parlamendiliikmed EK ja EN esindajatega maha arutelu EL-i ja viimase idanaabrite idasuunalise partnerluse üle.

EK poolt esines sellekohase avaldusega volinik Benita Ferrero-Waldner. Seejärel toimunud debati põhiteemaks kujunes olemasoleva naabruspoliitika suurendamine just hiljutise gaasikriisi valguses. Põhiküsimusteks kujunesid  Gruusia ja Ukraina.

Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhind 2009

2009. aastal antakse juba teist korda välja EP ajakirjandusauhinda. Auhind antakse välja neljas kategoorias: kirjutav press, raadio, televisioon ja internet. Ajakirjandusauhinna kätteandmine toimub 2009. aasta oktoobris. Auhinnatakse ajakirjanikke, kes on meedias selgitanud üleeuroopaliselt olulisi teemasid või aidanud avalikkusel mõista EL-i institutsioonide tegevust ja poliitikate sisu.

Konkursile saab esitada töid, mis on kas üksiklugu või teemasarjade osa ning on avaldatud ühes ELi ametlikest keeltest perioodil 1. maist 2008 kuni 31. märtsini 2009.

-o-

Jaga |