Põllumeeste nõudlik sõnum jõudis pärale!

Põhupallide põletamise aktsioonis lõid meil kaasa kõikide parlamendierakondade noortekogud. Keskerakonna noored katsid Harjumaa Via Baltica't - selle eest neile suur-suur tänu. Noored tulid üksmeelselt välja eesotsas oma juhtide Jaanus Riibe ja Vladimir Svetiga.

Mäletatavasti saadeti sügisel Eestist nõukogudeaegne traktor sama sõnumiga Brüsselisse. See tähendab, et meie põllumees on hakanud endast rohkem märku andma, ja seda põhjamaiselt viisakal kombel.

Seekord me siis võitlesime, lõkketuli abiks, konkurentsivõimelisema toidutootmise eest. Meie rahvuslik „ümbrik" põllumajanduse ja maaelu jaoks peaks sisaldama uuel finantsperioodil 1,728 miljardit eurot. Peaminister andis eelmisel nädalal viimasest Euroopa Ülemkogul käimisest naerusuise intervjuu, teatades, et muude eelarveliste saavutuste hulgas on eestlased saanud ka uueks finantsperioodiks 2014-2020 põllumajanduse otsetoetuste taseme, mis jääb vaid veidi alla 75 protsendile Euroliidu keskmisest. Millegipärast saabub see tase ka alles perioodi lõpuks. Kuid lahendus seegi! Maaelu arengutoetused on veel kujunemisel. Kui palju Eesti sinna juurde või ära tõsta võib, me ei tea. Loomulikult peab kevadel need „saavutused" heaks kiitma ka Euroopa Parlament.

Meid on tihti süüdistatud väga Eesti-keskses suhtumises EL-i ühtsesse põllumajanduspoliitikasse. Muidugi on meil maahind neli korda madalam kui Hollandis, aga oma põllumajandustoodanguga oleme pidanud võistlema ühisel turul juba enne Eesti liitumist Euroopa Liidu ühisturuga. See on omakorda tinginud suured muutused ettevõtete arvus, tootmismahtudes ja omanikeringis. Kuuldavasti Saksa põllumehed pisut loobusid oma hektaritoetusest. Kuidas käitusid teised netomaksjate-riikide esindajad, me veel ei tea.

Eelmisel aastal täitus 50 aastat ühtse põllumajanduspoliitika loomisest Euroopa Liidus. See poliitika on siiani ainus ühtne reguleeritud poliitika kogu ühenduses. Algselt oli sellel loomulikult teine eesmärk - kindlustada liikmesriigid (toona kõigest kuus riiki) peamiste toiduainetega. Ühtset põllumajanduspoliitikat on aastate jooksul korduvalt reformitud, ka praegu arvavad Baltimaade põllumehed, et iganenud põllumajanduspoliitika vajab kaasajastamist.

Praegu aga on 27 liikmesriigi vahelise põllumajanduspoliitika reformimine palju keerulisem kui varasematel aegadel, mil liikmesriike oli vähem. On kuulda ka arvamusi, et parem oleks, kui neid toetusi üldse poleks.

Jah, meie põllumehed oleks nõus, kui üheski liikmesriigis toetusi ei makstaks. Siis tuleks ka arvutada, mis hinnaga müüakse põllumajandussaadusi töötlejatele ja missuguseks kujuneb nende hind kaupluselettidel, pärast tööstuses lisandväärtuse andmist.

On igati tervitatav meie põllumeeste aktiivne taustatöö valitsuspoliitikutega. Kohati jäi mulje, et Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegid Euroopa suunal ära kogu mõjutustöö ning valitsusel polnud muud vaja, kui käia Brüsselis „vormistamas". Kui kõigi kolme Balti riigi põllumehed tegid väga aktiivselt koostööd uue finantsperspektiivi tingimuste mõjutamisel, siis Eesti valitsuse poolt jäi koostöö kolleegidega Lätist ja Leedust kahjuks tagasihoidlikuks.

KESKMÕTE: Baltimaade põllumehed arvavad, et iganenud põllumajanduspoliitika vajab kaasajastamist.

ESTER TUIKSOO, Riigikogu liige Lõuna-Eestist

Jaga |