Simson: Kasvav kütuseaktsiis pakub rõõmu Rõivasele ja Lätile

„Valitsuse eesmärk kütuseaktsiisi kasvatamisel oli selge – sellega sooviti suurendada riigieelarvesse laekuvaid vahendeid. Paraku näitavad viimased numbrid, et nende soovunelm ei pruugi täituda. Aasta esimeses kvartalis talitasid inimesed võrdlemisi ootuspäraselt. Madalama aktsiisiga hindade juures osteti enne aktsiisitõusu kõik laovarud täis. Täisostetud varude tulemusena vähenes aga aktsiisilaekumine kvartali viimastel kuudel.

Näiteks märtsis laekus diislikütuseaktsiisi vaid 6,6 miljonit eurot, kuid aasta varem oli sama näitaja peaaegu 20 miljonit eurot. Aprillis laekus diislikütuseaktsiisi 13,5 miljonit eurot, mis oli üle 7 miljoni euro vähem kui aasta varem samal perioodil. Kui trend jätkub, peab valitsus nentima, et kõrgendatud aktsiisimääraga ei halvendatud mitte ainult Eesti inimeste rahakoti seisukorda, vaid tulistati ka riigile jalga,“ selgitas Simson. Ta lisas, et TNS Emori poolt läbi viidud uuring näitas, et koguni 49 protsenti Eesti transpordiettevõtetest on aktsiisitõusu tõttu läinud kütust tankima madalamate aktsiisimaksumääradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola. „Oleks huvitav kuulda peaministri selgitusi küsimusele, miks peaksid transpordiettevõtted tankima oma sõidukeid Eestis, kui diislikütuse hinnavahe on täna üle 15 eurosendi liitri kohta Läti kasuks? Neil ei ole võimalik püsida selliste näitajate juures konkurentsivõimelised,“ ütles Simson.

„Keskerakond on andnud menetlusse seadusemuudatuse, mis tühistaks järgnevateks aastateks planeeritud kütuseaktsiisi tõusud. Suvel näeme, milline on  kütuseaktsiisi laekumine teises kvartalis – kas järjekordne kehv laekumine annab valitsusele tõuke midagi muuta või jätkatakse kindlal kursil suursuguse lõpuni,“ võttis Simson teema kokku.

Jaan Männik, Keskfraktsiooni pressiesindaja

Jaga |