Mõistetamatu veneviha

 Arvatakse, et venelased peavad õppima tantsima „Tuljakut" ja laulma metsavendade laule, siis oleks nad vastuvõetavad. Kuid neile hoopis meeldib käia Pronkssõduri juures ja avaldada austust sõjameestele, kes vabastasid Tallinna  Saksa okupatsioonist.

Iga kultuurrahvas austab oma langenud sõdureid. Kuid Eestis taheti see venelastele ära keelata - Tõnismäe olgu ainult eestlaste jaoks. Venelased ei tohi seal käia ja Kristjan Palusalu skulptuuri juurde lilli viia. Kõigepealt solvas see neid Eesti Laskurkorpuse mehi, kes vabastasid  1944. a sügisel Tallinna ja kelle auks see monument püstitatigi, aga muidugi ka venelasi, kes meie kaasmaalased. Mõistmise asemel meenutatakse pidevalt vaid venelaste 60 aasta taguseid sõjakuritegusid, kuid ei taheta meelde tuletada ka eestlaste sõjakuritegusid samast ajast.

Venelased aga ei soovi oma kultuuri maha salata ja hakka eestlasteks nagu teeb seda mõni Metlev.  Elades venelastega koos, peame  nendegi kultuuri austama. Kui austame vene kultuuri, siis austavad venelased ka eesti kultuuri.

Eesti keele kui riigikeele valdamine on teatud ametites kohustuslik. Kuid meie ärimehed ise ei täida keeleseadust. Kui suur poekett palkab müüjateks umbkeelseid venelasi,  siis saavad paljud venelased aru, et eesti keelt pole vajagi õppida, et seaduslik keelenõue on vaid venelaste kiusamiseks. Kas siis pole võimalik nõuda keeleseaduse täitmist? See on juba valitsuse töö puudujääk. Tuleb nõuda ja kontrollida. Iga kultuurrahvas on võimeline keeli õppima. Austame teisi, siis austatakse ka meid, kui tahame rahus ja sõpruses elada.

VÄINO PÄRNPUU, Tallinn

[pildil] Vene tantsurühm Eesti üldtantsupeol, 2010.

Jaga |