Rahandusminister vastas keskerakondlaste arupärimisele maamaksuvabastuse kohta

Arupärijad tõid esile maamaksuvabastusega seotud kaks põhilist probleemi.

Neist esimene puudutab kortermaju, mille esimestel korrustel asuvad äriruumid. Sellega seoses on kogu kortermajale kuuluv maa osaliselt ärimaa, kuid maamaksuvabastust antakse ainult elamumaale. Korteriomanikud, kuigi nemad äri ei aja, saavad maamaksuvabastuse ainult osaliselt.

Teine probleem puudutab kaasomanike maamaksuvaba piirmäära. Kui tegemist on näiteks linnas asuva paarismajaga, kus esimene korrus kuulub ühele perele ja teine korrus teisele perele, siis kehtiv seadus näeb ette, et kumbki omanik ei saa maksuvabastust 1500 ruutmeetri, vaid 750 ruutmeetri määras.

Arupärijad soovisid teada, mida plaanib Rahandusministeerium ette võtta nende kahe peamise probleemi lahendamiseks.

Ligi: seadust ei muudeta

Ligi sõnul ministeerium selles küsimuses seadusmuudatust ei plaani.

„Maamaks ei ole peamaks, maamaksu objekt on maatükk. Maamaksu suurus ei sõltu sellest, kas maa on hoonestatud või millise kasutusotstarbega hooned seal asuvad," selgitas Ligi.

Ta lisas, et kui ärimaa on korterimaja all, siis on loogiline, et kas muudetakse maakasutuse otstarvet või maksab seal olev äri maamaksu ära.

Asjaõigusseaduse kohaselt maksab iga kaasomanik äri- ja elamumaa sihtotstarbega maatüki eest maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega nii elamumaa kui ka ärimaa eest.

„Elamualuse maa maksusoodustuse eesmärk oli maksukoormuse vähendamine teatud piirini, mitte maamaksu kaotamine üldse. Seaduses kehtestatigi maamaksuvabastuse saamise eelduseks elamumaa sihtotstarve," ütles Ligi. Ta lisas, et õiguskantsler on rahanduskomisjonile kirjutanud, et sihtotstarbe kriteeriumi kehtestamine maamaksuvabastuse saamiseks on põhiseadusega kooskõlas.

Rahandusministeeriumi hinnangul on maamaksuvabastus kõikidele elamumaa omanikele võrdselt tagatud, korteriomand ja kaasomandis olev maatükk on maamaksust vabastatud 1500 ruutmeetri ulatuses.

Ligi: suuri muudatusi ei kavandata

Vastates küsimusele maamaksuseaduse muudatuste kohta, ütles Ligi, et otseselt ei ole kavandatud suuri muudatusi. Riigikogu menetluses oleva maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu sisuks on, et maareformi läbimata maade maamaks arvutatakse sihtotstarbeta maa maksustamise hinna alusel. Kohalikud omavalitsused saavad kohustuse esitada alates 2015. aastast Maksu- ja Tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu. Kehtestatakse avalikult kasutatavate maade loetelu.

Seaduse jõustumisel maamaksu ei maksta üldkasutatava maa sihtotstarbega, avalike veekogude aluse, avalikult kasutatavate veekogude aluse ning avalikult kasutatavate teede alustelt maadelt. Seaduse jõustumine on kavandatud tuleva aasta 1. jaanuarile.

Gunnar Paal, Riigikogu pressiteenistus

Ärileht: Ligi eksib siiski

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) avaldas Ärilehes õiendi Jürgen Ligi esinemise kohta Riigikogus, kui minister vastas keskerakondlaste arupärimisele maamaksuvabastuse kohta. (Vt ka Delfi 21. jaan, "EML: kas Eesti maksuseadused on Jürgen Ligi jaoks liiga keerukad?")

"Kahetsusväärsel kombel ilmnes rahandusministri vastusest, et Eesti maksuõigus on muutunud ka ministri jaoks liiga keerukaks," kirjutab Ärileht.

"EML peab vajalikuks selgitada, et kortermajades asuvad äripinnad on samasugused korteriomandid nagu ka eluruumid ja äriruumide omanikud maksavad nendele kuuluva korteriomandi juurde kuuluvalt maa osalt täies mahus maamaksu. Keegi ei soovigi äriruumide omanikke maamaksust vabastada. Probleem on selles, et sama maja eluruumide omanikud peavad täiendavalt maksma maamaksu ka enda korteri juurde kuuluvalt maalt, kuigi nad ei ole äriruumide kaasomanikud ega tegele oma korterites ettevõtlusega. Teoorias nimetatakse sellist olukorda hellitavalt „topeltmaksustamiseks"," selgitab EML Ärilehes.

Ärileht resümeerib, et seadust tuleb vaatmata Ligi arusaamisele maamaksustamisest siiski muuta:

"EML loodab, et rahandusministeerium ja riigikogu rahanduskomisjon leiavad siiski võimaluse muuta maamaksuseadust või seaduse rakendamise praktikat. Maamaksu vabastusi ei saa jagada suvaliselt - kui riik on otsustanud koduomanikud maamaksust vabastada, siis tuleb kohelda kõiki koduomanikke võrdselt. Maamaksuvabastuse rakendamine ei saa olla sõltuvuses asjaoludest, mida koduomanik ei ole suuteline kontrollima ega muutma."

Jaga |