Miks USA kiirustas Saddami poomisega?

GWYNNE DYER,      10. jaanuar 2007


See polnud Iraagi valitsus, vaid tema Ameerika peremehed, kes otsustasid Saddam Husseini ülepeakaela kiirustades hukata kohe pärast esimese kohtuotsuse kinnitamist. Niiviisi tühistati kõik teised kohtuasjad palju suuremates süüdistustes, mis Saddami ootasid. Järgnevast kohtupidamisest polnuks praegusel Iraagi valitsusel midagi karta, USA valitsusel aga küll.

Mõelgem tagasi 2003. aasta märtsile, mil USA tungis Iraaki. Toona olid kallaletungi ettekäändeks oletatavad massihävitusrelvad. Tõestamaks Saddami ohtlikkust kogu maailmale, räägiti meile palju tema kurjusest. Kena küll, mingeid massihävirelvi seal polnudki, ning nüüd on „lavastuse" käsikirja muudetud ja väidetakse, et sissetungi eesmärk oli hoopiski Iraagi demokratiseerimine. Selleks tuleb Saddam Husseini endiselt näidata kui monstrumist kurjakat (kes ta kindlasti oligi). Selleks läheb vaja lugusid, kuidas ta kiusas oma rahvast (näiteks gaasirünnak mässuliste kurdide vastu 1988. aastal). Olnuks igati loomulik, kui Saddami üle oleks kohut mõistetud kurdide massimõrva eest, ja ta ka selle eest üles poodud.
Olgu öeldud, et kohus kurdide gaasitamise asjus algas mõni kuu tagasi. Kohtuasi shiiitide 1991. aasta ülestõusu verise lämmatamise suhtes oli juba plaanis uueks aastaks. Ent need kohtuasjad tühistati ja Saddam poodi 144 Dujaili linna elaniku õiguspärase mõrvamise eest – hukatuid oli kahtlustatud Saddamile atendaadi korraldamises 1982. aastal.
Siin on mees, kes alustas oma võimukarjääri 60-ndate aastate lõpul Iraagi kommunistliku partei (põhiliselt shiitidest) liidrite kõrvaldamisega, mees, kelle kallaletung Iraanile läks maksma kuni pool miljonit inimelu, mees, kes aastail 1987–1988 tappis kurdi rahvast pärast seda, kui mõned kurdide liidrid olid avaldanud poolehoidu Iraanile, mees, kes tungis 1990. aastal Kuveiti, mees, kes mõrvas tema rezhiimi vastu tõusnud shiite 1991. aastal. Ja ometi poosid nad ta üles Dujaili pärast?

See oleks sama, kui Adolf Hitler oleks 1945. aastal elusalt kinni võetud, ning, jättes täiesti kõrvale tema rolli Teise maailmasõja vallapäästmises ja kuue miljoni juudi mõrvamises, antud kohtu alla nende inimeste hukkamise eest, keda kahtlustati 1944. aastal Hitlerile pommi panekus.

Miks ikkagi poodi Saddam Dujaili vandenõus osalenute tapmise, mitte aga oluliselt suuremate kuritööde eest?
Vastus on karm: Dujail oli ainus Saddami kuritöö, milles USA ise polnud osaline.
USA oli seotud Iraagi kommunistide mõrvamisega (Luure Keskagentuur andis Saddamile üle parteiliikmete nimekirjad). USA oli kõrvuni sees Saddami sõjas Iraani vastu – kuni selleni välja, et USA tarniski Iraagile need kemikaalid, millest sai teha mürkgaase. Samuti varustas USA Bagdadit õhu- ja satelliidiluure andmetega Iraani sihtmärkide kohta. USA õhujõudude luurespetsialistid aitasid Saddamil saada Iraani kindlustuste täpseid plaane, et neid rajatisi võiks mürkgaasi täis lasta.

Reagani administratsioon peatas Saddami poolt mürkgaasi kasutamise hukkamõistmise USA Kongressis. USA välisministeerium püüdis kaitsta Saddami, kui ta gaasitas oma kurdidest kodanikke 1988. aastal Halabjas – teadlikult levitati võltslugusid sellest, kuidas gaasi olla lastud Iraani lennukitelt.
See oli USA, kes lõpuks päästis Saddami rezhiimi, pakkudes merel eskorti kõikidest teistest Pärsia lahe riikidest väljuvatele naftatankeritele, ning jättes samal ajal Iraagi lennukitele vaba võimaluse rünnata Iraani sadamaist väljuvaid tanklaevu. Isegi siis, kui üks Saddami lennuk ründas 1987. aastal eksikombel USA sõjalaeva, tappes 37 Ameerika meremeest, andis USA valitsus selle Iraagile andeks.

Ja see oli ju president George W. Bushi presidendist isa, kes õhutas Iraagi shiiite ja kurde ülestõusule pärast Saddami väljalöömist Kuveidist 1991. aastal. Samas ei suutnud isa-Bush kasutada USA õhujõude, et kaitsta shiiite, kes olid järginud tema mässuüleskutset.
USA oli ühel või teisel moel tihedalt seotud kõikide Saddami peamiste kuritöödega. Seepärast polnudki lubatav mingi kohtupidamine, mis oleks nende kuritegude üksikasju esile toonud.
Selle asemel seadsid praeguse Bushi administratsiooni poliittehnoloogid Dujaili kohtuasja järjekorras esimeseks ja Saddami tunduvalt suuremad kuritööd hilisemaks, teades juba ette, et neid reaalselt arutusele ei võeta, kui surmaotsus Dujaili intsidendi asjas saab kinnitatud.

Autor on Londonis elav kolumnist, kelle artikleid avaldavad 45 maa ajalehed.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (33)