Eda ootab kodueestlasi Musta mere äärde puhkama

Eda Golovko (68) on elanud Krimmis Jalta kõrval legendaarse Livadia palee naabruses 40 aastat. Ta ise sündis Muhu saarel, kuid kolis oma abikaasa Anatoli Golovkoga Krimmi nende poja Arturi tervise pärast.

Nende majal on kolm korrust. See on olnud Eda ja tema pere elutöö. Allkorrusel on avalik ruum, seal on Eda voodipesu- ja lapitekivarud. Eda on ameti poolest rätsep ja jätkab ka pensionil käsitöö tegemist, eriti lapitekkide õmblemist. Teisel korrusel on turistidele nn nõukogude stiilis üüritavad ruumid hinnaga 500 rubla (10 eurot) ööpäevas. WC ja duširuum on üürnikega ühiskasutuses. Kolmandal, uusimal korrusel elatakse tänapäevas. Apartemendid on varustatud kõigi mugavustega.

„Turistid muutuvad üha nõudlikumaks,“ tõdeb Eda.

Mullusuvi oli raske

Eda läks pensionilt tööle pärast seda, kui turiste enam ei tulnud.

„Sõda on kõik segi paisanud. Meie püsikliendid Kiievist ja Donetskist enam siia ei saabunud. Turiste ei tulnud ka Venemaalt, kellelgi polnud enam kliente,“ räägib Eda.

Nüüd ta muretseb, kas tuleb sellelgi suvel inimesi Donetskist. Ta on õnnelik, et sai vähemasti tööd Livadia lastesanatooriumist.

„Tööd on siin tegelikult päris palju,“ rõõmustab Eda.

Eda on lesk, poeg Artur (42) elab Jaltas, tütar Ilona Tallinnas. Kumbki neist ei räägi enam eesti keelt. Eda elu on peegelpilt sellest, kuidas nõukogude impeerium toimis. Kui eestlane abiellub ukrainlasega, sünnib venelane.

Golovkode pere võitles 13 aastat, et erastada oma maja Livadias. Külanõukogu majavalitsus viivitas viimse hetkeni lootuses saada nende maja siiski „endale“. Golovkodel oli isegi positiivne kohtuotsus, et maja peaks jääma neile, aga ka see ei aidanud. Alles seejärel, kui Krimm liitus Venemaaga, olid Livadia ametnikud viivitamatult valmis maja neile erastama.     

Ukrainat tagasi ei igatse

Eda arvab, et Ukraina kasutas Krimmi ära. Talle ei meeldi Ukraina president Petro Porošenko.

„Ta pommitab oma kodanikke. Kuidas võiks ta kellelegi meeldida?“ küsib Eda.

Venemaa presidenti Vladimir Putinit peab ta heaks juhiks. „Ma ei mõista, miks Eestis Putinit ei sallita.“

Artur Golovko meelest Ukraina lähiajaloos oli hea vaid Leonid Kutšma valitsusaeg.

„Ukraina on läbinisti korrumpeerunud,“ arvab ta.

Krimmi saatus teeb teda murelikuks: mererannad on müüdud, tehased kinni pandud. Krimm oli nõukogude ajal läbi aasta toimiv kuurort. Sanatooriumid tegutsesid ka talvel.

„Meil on suurem potentsiaal kui Sotšil, sest Krimmi kliima on kuivem. Krimm tahab jõuda Sotšile järele,“ loodab Artur.

Telefonid helisevad – Moskvast

Eda on eeloleva suve suhtes lootusrikas. Venemaalased on hakanud aru saama, et Krimm on nüüd jälle nende kodumaa. „Esimesed moskvalased broneerisid tube,“ ütleb Eda.

Aga Eda igatseb Eesti turistide järele. Eestisse tagasi tulla ta ei taha, sest tema juured on Krimmis.

Venemaa on hakanud investeerima Krimmi. Simferoopoli lennuvälja laiendatakse, sest praegu pääseb Krimmi kahjuks vaid lennukiga.

„Vajame silda üle Kertši väina, et saaksime oma transpordi toimima ja pääseksime isolatsioonist,“ räägib Artur.

USA sanktsioonid Venemaa vastu teevad elu Krimmis raskeks. Rahvusvahelised krediitkaardid ei toimi. USA  meelest on Venemaa okupeerinud Krimmi. Arturi meelest see nii pole.

„Ukraina on murenemas. Ei ole Ukrainat, mis suudaks Krimmi tagasi tuua,“ leiab ta.

Tal pole viha Euroopa Liidu ega ka USA aadressil Ukraina kodusõtta sekkumise pärast. Artur ei hinda siiski Euroopa Liitu kuigi kõrgelt.

„Eurooplased on kohe meie sõbrad, kui USA ütleb, et Venemaa ja EL võivad jälle olla sõbrad,“ tõdeb Artur.

Eda lisab, et Krimmis ollakse tuleviku suhtes lootusrikkad.

„Meil pole vähemasti sõda,“ lisab ta.

Autor viibis Livadia/Jalta/Krimm maikuus 2015

Simferoopoli lennuväljalt saab bussiga Jaltasse 140 rubla ehk kolme euro eest. Eda Golovko maja on umbes viie kilomeetri kaugusel Jalta kesklinnast Livadias. Jalta bussijaamast trollipeatuse kõrvalt läheb Livadiasse marsruuttakso nr 11, ja seda 10 rubla eest. Lõpp-peatusest tuleb kõndida umbes pool kilomeetrit Livadia paleest mööda.

 Livadia palee on kuulus Jalta konverentsi pärast. Stalin, Churchill ja Roosevelt leppisid seal 1945. aastal kokku Euroopa jagamise. Selle auks on püstitatud mälestusmärk, mis on peidetud Livadia palee taha sanatooriumi söökla ette. Kui monument on leitud, jääb Eda majani veel 100 meetrit. Monumendi eest läheb tee, mille paremal poolel aadressil Sevastopolskoje šossee 7, on värav. Oletegi kohal, Eda juures. Ta ootab külalisi Eestist.

Piltidel

KÕIK TEAVAD: Kui see mälestusmärk on leitud, olete 100 meetri kaugusel Eda majast. Seda monumenti teavad Livadias kõik.

RASKE ELU: Eda Golovko ilme on tõsine, sest ta on elanud Ukraina sõja tõttu läbi raskeid aegu.

MÕJUKAS AJALUGU: Hommikupäikese esimestes kiirtes suplev Livadia palee on Krimmi suurimaid vaatamisväärsusi.

(Lisaks esiletõste) Dr MARE LIIGER:

„Järsku oleks aeg meenutada unustatud Molotovi – Ribbentropi pakti teist salaprotokolli, millega jagati ümber maailm ning kuulutati Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Liidu huviorbiiti kuuluvaks. 15. juunil 1940 okupeeris NSV Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus määrati mitte Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi – Ribbentropi lepinguga, vaid hoopis Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja NSV Liidu kokkuleppega Jalta ja Potsdami konverentsidel 1945. aastal. Eesti ja teiste Baltimaade okupeerimisel olid kõigi Euroopa suurriikide ja lisaks USA juhtide allkirjad. Kõik need riigid kannavad moraalset vastutust selle eest, mis meie riikides juhtus – küüditamine ja rahva väljavahetamine ideoloogiliselt sobivate immigrantide vastu.“

Kesknädala toimetuselt: Mare Liiger on Eestis koondatud kiirabiarst, kes töötab praegu Soomes. Tsitaat on võetud eelmisel nädalal Delfis kõvasti laineid löönud artiklist „Miks te vihkate meid, eestlasi, härra president?“ Liiger on hetkel EKRE liige, varem on ta kuulunud Keskerakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. .

Jalta konverentsi, mida Liiger toodud  tsitaadis mainib, meenutuseks seisab Krimmis tänini Leena Hietaneni intervjuus eksponeeritud foto Stalinist, Rooseveltist ja Churchillist. Kn

Jaga |