Millal lõpeb eestlaste vaikiv ajastu?

Tarvo Kass,      18. juuni 2003


Kesknädala toimetuselt:
Kui kevadel enne Riigikogu valimisi käis Viljandis kõva poleemika Laidoneri isiku ajaloolise hinnangu ja tema ratsamonumendi paigutamise üle, saatis väliseesti pastor hr Kass Torontost Viktor Naanurile toetava kirja, milles leiab, et eestlased võiksid lõpuks oma vaikivast ajastust üle saada ja oma juhtide kohta esitada vabamaid arvamusi kui omaaegne propagandatalitus seda võimaldas. Kiri on avaldatud ka ajalehes Sakala.

V.a härra Naanuri

Kõigi oletuste kohaselt on Laidoneri monumendi Viljandisse paigutamine juba otsustatud. Ikkagi on mind ergutanud artikkel Toronto "Eesti Elus" Teile kirjutama.
Minu isa Peeter Kassi ja tädimehe Karl Ivandi sõnade järgi oli Laidoner vihapidaja, kes väga kiiresti inimesi seina äärde laskis panna. Seda tunnistab ka Torontos elav Jaan Lepp, kelle isa major Jaan Lepp oli Vabadussõjas soomusrongi nr 2 komandör.
Siin paguluses ei olnud ühtegi aastapäeva või aktust, kus kõnedes ei nimetatud "meie armastatud presidenti" ja "meie võidukat vägede ülemjuhatajat".
Teile kuulub minu suur lugupidamine, et olete üks nendest, kes Lydia Koidula sõnade kohaselt "õigust lahti sõlmivad valede vööst". Kõige mustem vale vaikivast ajastust, mida riigi propagandatalitus rahvale serveeris, oli Artur Sirki surm. Teise korra aknast alla hüpates võib halvemal juhul ainult jala murda. Olin sel ajal koolipoiss ja mäletan, et minu ema ütles: "Näe, noor rahvaliikumise juht löödi maha ja koergi ei haukunud!"
Kui Torontos tähistati Laidoneri 100. sünnipäeva, mõtlesin, et vaikiv ajastu kestab edasi, koer ei ole ikka veel haukunud, ainult hunt ulub mahajäetud rahva väravates juhtide veresüüd.
Ja sellest mõttest tekkis minu kodusel viisil valmistatud "Veresüü rahvas", mis on kurblik satiir Eesti vaikivast ajastust ja selle ebajumalatest-juhtidest. Vast ei ole Teil midagi selle vastu, kui saadan Teile paar koopiat. Siin tekitab see ikka veel poleemikat. See raamatukene on paljudele nende kallite pühakute teotamine, vaata, et sind kividega surnuks ei visata!!
Ma siiski ei valmistanud seda kellegi teotamiseks. Pigemini on see nutulaul rahva pärast. Surelik inimene võib kõiki asju poliitiliselt ja moraalselt õigustada, kuid lõplik aruandmine tuleb siiski kõigile Igaviku Jumala õiglases kohtus.

Kanadas Torontos paastukuul 2003

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)