Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Sundüürnikud presidendilossi ees

RALF R. PARVE,      30. juuni 2004


Reedel avaldas presidendilossi ees Keskerakonna korraldatud piketil meelt sadakond inimest, nõudes üüri piirmäära säilimist. Keskpäeval alanud ja tund aega kestnud piketil nõudsid meeleavaldajad president Arnold Rüütlilt üüri piirmäära kaotava elamuseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata jätmist.

Omandireform loosungitel
"Härra president, kaitse meie kodu!" ja "Sundüürnik – vaba Eesti ori" võis lugeda loosungitelt, mida piketil osalenud meeleavaldajad kandsid.
Arvukatel loosungitel seisis kirjas kogu Mart Laari ja mõõdukast Liia Hänni teostatud omandireformi ajalugu: "Isamaaliit – sundüürniku võllapuu", "Isamaalik kuuse alla küüditamine", "Seadus andis lehma lellepojale maja, üürnikele prügikasti". VIII Riigikogu liikme Aino Runge hinnangul on taoline omandireform üleüldse väljaspool inimõigusi. Muuseas, praegu toetab Isamaaliit koos Res Publica ja Reformierakonnaga üheskoos VII Riigikogus alustatud sundüürnikke ahistavaid seisukohti.
Kohalviibinud ei unustanud ka Res Publicat, meie ajastu au, mõistust ja südametunnistust, teavitades üldsust: "Res Publica – sundüürniku vikatimees!" Kahe väikese lapselapsega vanaema aga edastas omapoolse nõuande: "Lapspoliitikud elukooli tagasi!"
Meenutati kolmandatki, reformistlikku osapoolt: "Res Publica-Reformierakond – minge ja valitsege Euroopa Liidus mõnda orjameelsemat rahvast!"
Riigikogus jõuga läbi surutud üüri piirmäära kaotamisele aga anti selline hinnang: "Narri naerus ja sundüürniku nutus on tõde peidus – Riigikogu lavastuses kannatavad mõlemad."

Presidenti polnud kodus
Piketeerijad esialgu ei teadnud, et reedesel päeval on president Tartus. Hiljem aga jõudis nendeni teave, et esmaspäevase piketi ajal viibib president Riias, kuid teisipäeval kohtub üürnike esindajatega. Küsisin mõnelt piketeerivalt sundüürnikult, kas nad loodavad, et president jätab seaduse välja kuulutamata.
Inge Vilas: "Arvan, et president ei reageeri nii, nagu ta peaks. Ometigi on olemas euroseadused, mis meie olukorda reguleeriksid. Kuid president võtab vaid külalisi vastu."
Taavi Rebane: "Mina loodan, et president käitub nii, nagu ta on sirgeseljaliselt ennegi käitunud. Ja et ta austab eesti kodusid ning eesti inimesi."
Faivi Kljutchik: "Meil ilmus välja peremees, keda keegi pole näinudki. Asja ajavad mingid libaomanikud, kinnisvarahaid ja maffiaadvokaadid. Maju müüakse koos elanikega. Need, kes Ameerikasse pagesid, said tagasi selle, mida neil nii väga polegi tarvis. Saksa ümberasujad ei nõuagi oma vara tagasi, kuid ikka antakse. Meie, kes siin kodumaal tööd tegid, jääme kõigest ilma."
Riigikogu liige ja sundüürnikuna samuti kodu kaotanud Marika Tuus avaldas ajakirjanikele arvamust, et president võtab sundüürnikke kuulda. Andes mõista, et president ei kuuluta elamuseadust välja ning saadab selle Riigikogusse tagasi.
Kadrioru lossist tuli piketeerijatega kohtuma presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun. Teatanud, et president ei viibi Tallinnas, lausus ta, et see ei tähenda, nagu poleks presidenti meeleavaldusest informeeritud. Ühtlasi tunnistas ta, et omandisuhetes valitseb ebavõrdne seisund, mis tuleb lahendada. Omandireform oli omaaegne riigi kehtestatud otsus. Presidendi nõunik teatas, et president pole elamuseaduse suhtes otsust langetanud ja peab veel laiapõhjalisemalt nõu paljude asjatundjatega. Otsus tuleb 30. juunil. Selge olevat aga see, et ükskõik missuguse otsuse president teeb, peame me kõik üheskoos edasi elama.

Ajakirjanduse mitu palet
Õhtul telekanalite uudistesaateid jälgides tekitasid sügava hämmelduse TV3 "Seitsmesed uudised". Kohalviibinud reporter Märt Treier valetas televaatajatele, et piketil osales vaid paarkümmend inimest. Uudistekanali kaameratöö oli oskuslik, sest hoiduti üldplaanist ja näidati vaid pisikesi grupikesi. See pakkus üsnagi ilmekat pilti nii telekanali kui ajakirjaniku tendentslikust suhtumisest sundüürnike probleemi.
Märt Linnart Kanal 2-st teatas, et piketil osales umbes poolsada inimest. Edastatav informatsioon aga oli väga tasakaalukas ning täpne.
Eesti Televisioon rääkis toimunust äärmiselt adekvaatselt. Viis lühiintervjuud andsid piketist täpse ülevaate. Osalejate arvuks pakuti sadakond.
Ka BNS, Eesti Päevaleht ning Postimees lugesid kokku sadakond piketeerijat.
Ise kohalviibinuna nägin umbes veerand tundi enne piketi algust ligi 50 osalejat. Inimesi tuli aga üha juurde ning kui hiljem huvi tundsin, palju rahvast kohal on, siis ühe organisaatori sõnul võis neid olla 90 ümber. Ajakirjanikud sellesse loetellu ei sattunud, sest nad olid oma kaamerate, mikrofonide, märkmike ja diktofonidega eristatavad.

Viimati muudetud: 30.06.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail