Sure konn, mis mul sust on!

Ella Värk,      20. märts 2002


Minuni on jõudnud teated, mille järgi Edgar Savisaarel on mõlkumas kavatsus lahti lasta kõik töötavad pensionärid. Meil on umbes 100 000 pensionäri, kes töötavad ja saavad ka pensioni, s.o raha tuleb kahest otsast, palk ja pension. Kuid samal ajal on meil töötuid noori umbes 50 000 – 60 000. Töötul noorel ei ole võimalik ju luua perekonda, jäävad sündimata lapsed. Siin on oma osa töötaval pensionäril, kellele ei lähe korda Eesti rahva katastroofiline kahanemine ega Eesti tulevik üldse. Neile on tähtis, et oma taskud täis oleksid. Siia sobiks hea ütlus, mida kuulsin, kui olin üsna noor, oma kodukohas Helme kihelkonnas: sure konn, mis mul sust on! Mulle näib, et praegune töötav pensionär vaatab kõrgilt alla vaevlevale töötule noorele. Kui Edgar Savisaarel niisugune mõte saaks teoks, oleks tema meie suurpoliitiku Konstantin Pätsi järel teine suurpoliitik Eesti ajaloos, kes mõtleb ka Eestile ja eestlaste iibele. Meie vanas põhiseaduses olevaid asjalikke paragrahve kistakse puruks, nende asemele tehakse uusi, mõnikord isegi üksteisele vastukäivaid. Tekib arvamine, et Toompea meestel pole midagi muud teha kui vana põhiseadust mõnitada.
Kui Edgar Savisaarel niisugune plaan õnnestuks, oleks meil paugupealt töötute armee kadunud. Pensionäril oleks pension, töötul noorel töökoht. Eesti läheks ülesmäge, aegapidi kaoks negatiivne iive eestlaste hulgas. Kui 1930. aastal oli Karksi mulgil Jaak Kivisäkil tema talupoeglikus peas rohkem majandustarkust, mis siis veel rääkida praegustest Toompea poliitikutest, kes aina veavad üksteise võidu vihavaenu, rahvas ei huvita kedagi.
Praegu tundub küll, et oleks vaja uut Jaak Kivisäkki, kes looks Toompeal korra majja – suure nuiaga.
Kui Edgaril tõesti selline ettevõtmine oleks ja see täituks, oleksin esimene pensionär, kes viiks talle tänutäheks lilleõie.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)