ACTA võtab sõnavabaduse ära

ACTA ehk võltsimisvastane leping on mitmetahuline ja ilusate sõnadega looritatud, kuid oma olemuselt väga keerulise sisuga ohtlik dokument. Seadus ei kohusta internetiteenuste pakkujaid oma serverites liikuva info sisu tsenseerima, küll aga sunnitakse neid koostööle õiguskaitsjatega, sest teenusepakkuja muudetakse vastutavaks „autorikaitse rikkumise võimaldamise" eest.

ACTA jõustumise järel hakataks internetis kasutajate järel nuhkima ja internetti sisestatut tsenseerima. Nuhkimise ja tsenseerimisega hakkaksid tegelema nii internetiteenuse pakkujad (Elion, Starman, tasuta WiFi-ga kohvikud jne) kui ka veebiteenuste pakkujad (Google, YouTube, Neti.ee, Rate.ee, Õhtuleht.ee, Postimees.ee jne).

„Selle kõige valguses võib internetiteenuste osutajal olla mõistlikum asuda investeerima filtreerimise ja monitoorimise tarkvarasse, et välistada oht, et rakenduvad uut laadi kahjuhüvitised, mis on ACTA-ga oluliselt suuremad kui täna," arvas jurist Karmen Turk portaalis E24. Seega hakatakse ACTA jõustumise järel teenusepakkujate kallal rakendama „pehmet" diktatuuri. Milline teenusepakkuja tahaks edaspidi õiguskaitseorganitega vastuollu minna? Lihtsam on neil vastuoluline info oma portaalist ära kustutada ja ebamugavad kasutajad blokeerida. See aga tähendaks punast tuld sõnavabadusele. Suurimateks kaotajateks saavad need, kellele sissepääs mainstream-meediasse on suletud, aga kes internetis blogijatena on endale kasvatanud märkimisväärse lugejaskonna. ACTA jõustumisel on Euroopa muutumas sõnavabaduse poolest Hiina-sarnaseks.

ACTA koostamine ja läbirääkimised käisid täielikus saladuses. 1969. aasta Viini konventsioon näeb ette, et kui mõni rahvusvahelise lepingu punkt on ebaselge, siis tuleb seda tõlgendada varasemate mustandite ja läbirääkimisdokumentide põhjal. Need dokumendid on aga salastatud; neid ei ole avaldatud isegi riikidele, kes on ACTA-le alla kirjutanud.

Kesknädal kui ajakirjandusvabaduse lipukandja on igasuguse salastamise ja varjamise vastu. Seni, kuni kogu ACTA-ga seotud taustainfo ja asjaolud pole selged, ei toeta me Eesti liitumist ACTA-ga.

Ka Riigikogu Keskfraktsioon näib olevat mures ACTA võimaliku jõustamise pärast. Fraktsiooni liikmed esitasid välisminister Urmas Paetile arupärimise ACTA kohta. „Arupärimise esitajate arvates on tegemist väga vastuolulise lepinguga, mis ühelt poolt peaks aitama ennetada autoriõiguste rikkumist, kuid teiselt poolt kasutatakse selleks jälitustegevust, mis võib põhjustada isikuandmete kontrollimatut jagamist," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. Ka Keskerakonna noortekogu väljastas ACTA-vastalise pressiteate.

Jaga |