Ansip müüs Eesti aprilliööl 2007

Ansip on ära tabanud, kuidas kohtuvõimu kasutades on võimalik üheaegselt hullutada nii Eesti valijaid kui ka teenida Venemaa huve. Niisiis, peaminister on püüdnud lüüa kaht kärbest ühe hoobiga: esiteks, saavutada Pronkssõdurit teisaldades poliitiline populaarsus eesti rahvuslaste silmis; teiseks, aidata Vene impeeriumimeelseid tekkinud konfliktis lõpuks võitjaks.

Pronkssõdurit teisaldades proovis Ansip ennast näidata tõsise Eesti huvide eest seisjana, ja rahvas jäigi seda pettekujutlust uskuma.  Pronksiöö-mäsu väidetavate organisaatorite õigeksmõistmine kohtus tõstis need isikud hoopis ausse, ja Ansip mängib moraalse võidu Venemaa poolele.

Ansip ei saanud käsi määrida

Peaminister Ansip ei saanud pärast Pronkssõduri teisaldamise organiseerimist kuidagi ise aprillirahutuste juhte õigustada, rääkimata nende au sisse tõstmisest, sest sel juhul oleks ta kaotanud kogu oma tõusuharjal populaarsuse ning halvemal juhul oleks tekkinud vajadus tagasiastumiseks. 

Samas ei saanud Ansip lubada sel tasemel konfrontatsiooni Venemaaga, et Pronksiöö eestvedajad jäävadki Eesti ühiskonnas hukkamõistetuks ja kriminaalkorras süüdi olejaks. Seega tuli Pronksiöö rahutuste juhtfiguurideks tembeldatud isikud kangelasteks muuta muul viisil – antud juhul kohtu abil.  Kui kohus inimesed õigeks mõistab, mida siis peaminister teha saab, – meil  ju õigusriik?

Saavutamaks olukorda, et olla rahvuskangelane nii eestlaste silmis kui ka lõpptulemusena positiivne tegelane venelaste silmis, oli ju Ansipil vaja tagada täpselt meelepärane otsus Eesti kohtusüsteemist.  Kas peaminister suudab siis kohut mõjutada?

Kohus mõistis aprillirahutustes süüdistatavad õigeks põhjusel, et kohtul tekkisid kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus kõrvaldamata kahtlused, et kas just see  nelik korraldas 2007. aasta 26. ja 27. aprillil Tallinnas massilised korratused, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised, vastuhakud võimuesindajatele. 

Baltisakslaste varaga ära proovitud trikk

Analoogilist mudelit on Ansip kasutanud ka baltisakslastele kuulunud vara tagastamise läbisurumisel. Pressimaks parlamendist läbi Saksamaale ümberasunute vara tagastamist kasutas Reformierakond nii menetlust Riigikogus kui ka soodsaid ja õigel ajal tekkivaid kohtuotsuseid.  Baltisakslaste vara ümber toimuv on olnud väga pikk ja nüansikas protsess, kuid lõpliku pitseri pani ikkagi Ansipi jaoks soodne kohtuotsus.

Riigikohtu üldkogu otsustas 2008. a. märtsis, et ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldusi tuleb hakata menetlema üldisel alusel. See otsus lõpetas tekkinud ummikseisu ümberasunute varade tagastamise küsimuses. Peaministri erakond saavutas selle kohtuotsuse abil lahenduse, mida oldi aastaid nii seadusloome kui ka kohtuotsuste läbi taotletud.

Miks küll on nii, et kui Reformierakonda miski muu enam ei aita, siis  tuleb ikka appi Riigikohus?  Kas vastus peitub kohtute isikkoosseisuga seonduvas või on tõesti õnn sellisel määral Ansipi poolel?  Igal juhul on niisuguste kombinatsioonide tulemus ühene: vastaspoolele maksab kulud alati kinni Eesti riik, olgu siis rahasaajateks baltisakslased või olgu tegemist Pronksiöö-mäsust tekkinud kahjudega.

Endise pankrotihaldurina teab peaminister täpselt, et kriitilistest olukordadest võitjana väljumiseks on vaja sõlmida kõiki osapooli rahuldav tehing.  Pronkssõduri-afääri puhul oli tehingu sisuks poliitiline populaarsus ja isiklikult Ansipi positsioonide tugevdamine. Venemaa saab tekkinud olukorras nõuda poliitilisi järeleandmisi, mille täpsest sisust avalikkus veel teadlik ei ole.

Ühesõnaga, Ansipil on tulemus juba käes, kuid tehingu vormistamine läbi kohtusüsteemi ja riiklike kompensatsioonide vastaspooltele võtab veel aega.

HELLE KALDA, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakond

[illustratsioonitekst]  HUUMORIMEEL PAIDE MOODI: Järvamaa pealinnas Paides oli hiljuti ühe maja seinal lumest moodustatud sõnum, mis väljendab paljude inimeste seisukohta. Foto: Daniel Sepp

[Seinale on lumest moodustatud nägu ja tekst „Andrus Ansip on tulnukas“]

Jaga |