Prantsusmaa ohjad nüüd Hollande'i käes

Kanada ajakirjanik Gwynne Dyer märgib oma Prantsusmaa presidendivalimisi käsitlevas artiklis („France: Mr Normal Takes Charge"), et mitte ühegi teise suurriigi liider ei oleks julgenud sellist asja välja öelda. Kui sotsialistist Hollande hakkab maailma finantsturgudele väljakutseid esitama, karistavad need kindlasti teda ja Prantsusmaad peagi karmilt, arvab Dyer, kelle sõnul jääb nüüd vaid oodata, kuidas Hollande presidendina tegelikult käituma hakkab.

Prantsusmaa majandusseis pole kiita

Dyer meenutab, kuidas Hollande hiljuti ütles: "Kui turud muretsevad minu võimalike poliitiliste otsuste pärast presidendina, ütlen ma neile nüüd ja kohe: ma ei jäta neile mitte mingisugust tegutsemisruumi." Karmilt öeldud sõnad, kuid mida see avaldus võiks tähendada? - küsib Dyer. Ajakirjaniku arvates ei võta finantsturud neid Hollande'i sõnu tõsiselt, mistõttu ei tekkinud ka häireid Prantsusmaa majanduses, kui sai selgeks Hollande'i valimisvõit.

Hollande on Dyeri arvates kindlasti vastupidavam ja arukam poliitik kui Sarkozy. „Tema rahulikud ja tagasihoidlikud maneerid on suures vastuolus hüperaktiivse ja kergesti ärrituva Sarkozy käitumisega," märgib Dyer, tõstes esile, et Hollande on tegutsenud poliitikas juba üle 30 aasta ja on lõpetanud Prantsusmaa ühe eriti maineka kõrgkooli Ecole Nationale d'Administration.

Dyer annab teada, et tegelikult on Prantsusmaa praegu finantsturgude poolt vaadatuna nurka surutud. Selleks et maksta juba võetud laenude intresse ja katta eelarve puudujääki, peab Prantsusmaa tänavu laenama summa, mis võrdub ühe viiendikuga riigi sisemajanduse koguproduktist. Sama ootab Prantsusmaad ees ka tuleval aastal. Sellise suure summa peab Prantsusmaa laenama välisturgudelt, ja seega ei saa Hollande neid hirmutada, muutes oma kärpepoliitikat radikaalselt erinevaks Sarkozy omast.

Finantsturgude arvates pidi Hollande trotslikku juttu rääkima vaid selleks, et saada rahva toel presidendiks valituks, arvab Dyer. Turud eeldavad, et presidendiametis jätkab Hollande Prantsusmaa traditsioonilist poliitikat.

Hollande'ilt oodatakse vastuhakku Saksamaa kavadele

Samas tunnistab Dyer, et tegu võib olla arengu liiga lihtsustatud nägemusega. Hollande nimelt ei nõustu praeguse Euroliidu rahanduspoliitikaga, mis on pannud 17 eurot kasutavat riiki majanduslikku surmaspiraali.

Saksamaa praegu nõuab meeletuid kokkuhoiumeetmeid teistelt Euroliidu liikmesriikidelt, et need viiksid oma eelarved tasakaalu. Kuid kui kokkuhoiumeetmed on väga karmid, hakkab see tapma majanduskasvu, ja lõpuks ei jõua eelarved ikkagi tasakaalu. Hollande pooldab majanduse stimuleerimist odava laenurahaga isegi siis, kui riikide eelarved on defitsiidis.

Dyeri arvates peaks Hollande vastu astuma Saksamaa tegevuskavadele. Sel juhul kujuneks Hollande'ist toetuspunkt neile paljudele eurooplastele, kelle arvates saab eurotsooni probleeme lahendada vaid kõikide liikmesriikide majanduskasvu kaudu, mitte ainuüksi Saksamaa majanduskasvule toetudes.

„Muutus Prantsusmaal annab Euroopale võimaluse muuta oma suunda," on öelnud Hollande. Selles osas võib tal tõepoolest olla õigus, märgib Dyer artikli lõpetuseks.

Refereeris INDREK VEISERIK

(NB! Dyeri artikkel jõudis toimetusse juba enne presidendivalimiste lõppvooru!)

Jaga |