Kasiinoohvrite sammas sai nurgakivi

18. juulil 2009. aastal tähistati Tallinnas teist kasiinovastast aastapäeva, mis on traditsiooniliselt pühendatud kümnetele tuhandetele hasartmängu ohvritele ja nende pereliikmetele. Heategevuslikul mälestusüritusel, mis traditsiooniliselt toimus nn kasiinovastasel väljakul, Tartu mnt ja Pronksi tänava ristmikul, pandi ka nurgakivi kasiinoohvritele pühendatud sambale.

Maailmas ainulaadne kasiinoohvrite sammas saab olema pühendatud kasiinovastasele võitlusele ning tuhandetele hasartmänguohvritele ja nende pereliikmetele.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder soovis üritusele Jumala õnnistust ja kordaminekut.

Kasiinoohvrite samba nurgakivi panid kasiinovastaste eesvedaja ja poliitik Max Kaur koos noore andeka eesti skulptori Hendrik Hanseniga, kellest saab ka samba looja. Üritusel esinesid mitmete konfessioonide esindajad, linnavolikogu liikmed, kultuuriinimeste ja ühiskonna arvamusliidrid. Üritus toimus samas kohtas, kus 2007. aastal leidis aset Eesti ühiskonna ajalooline sündmus, esimene kasiinovastaste meeleavaldus Euroopa Liidus, kus tehti ettepanek kuulutada 18. juuli kasiinovastaseks päevaks.

Ühiskonna ja kasiinovastaste surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinoäri Eestis. Meil on täna ligi 140 kasiinot, neist üle 60 Tallinnas. Eestis on üle 50 000 kasiinosõltlase ning 80 000 aktiivset mängijat, nende arv kasvab majanduskriisi ajal.

AS Turuuuringute ja Faktumi korraldatud küsitlused näitasid, et üle 70% Eesti ja Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

DyposMeediaPress

Jaga |