13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Miks me nii palju taarat toodame?JAAK LAIDLA, 19. juuni 2013Kõik kaubad enamasti müüakse ühekordselt kasutatavates pakendites, mis ei põle, mädane ega kao iseenesest. Sulatatud juustugagi kaubeldakse kopsikutes. Arstirohud on mingites eriti kogukates plasttopsides, mille põhjas paarkümmend kapslit või tabletti. Miks need kopsikud ei või täis olla? Väiksemate koguste tarbeks võiks ka vastavalt väiksemat taarat kasutada. Nõukaajal oli maasvedeleva taara kokkukorjamine töötutele hea teenistus, sest klaastaara osteti tagasi. Nüüd enamik taarat müüakse koos kaubaga ühekordseks kasutamiseks. Viina, mahlade, toiduõlide jms. klaastaarat tagasi ei osteta. Sellepärast vedeleva taara vastu keegi huvi ei tunne. Meil on riik, kus on palju igasuguseid ametnikke, nõuandjaid, komisjone oma esimeeste ja liikmetega. Millega nad kõik tegelevad? Kas poleks nende „nõunike" otseseks kohustuseks anda sellist nõu, et vähem esineks niisuguseid vigu, mida ei tohiks esineda? JAAK LAIDLA Harjumaalt [fotoallkiri] Mitmeti sorteeritud prügitonnides, mida asumitest ära veetakse, moodustab lõviosa eripalgeline taara. Kui see läheb põletiseks keskkütlasse, avitab taara meie elamisi soojaks saada. Foto Tiit Maksim Viimati muudetud: 19.06.2013
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
