Kas Viimsist saab alguse EKRE allakäik?

Kui suur meedia pöörab tähelepanu Tallinnas toimuvale, siis siinsamas Tallinna külje all elavad harjukad. Omavalitsusreform puudutab Harjumaad vähim, sest seal ei toimu nii palju liitumisi kui teistes maakondades. Paljud omavalitsused juba praegu vastavad haldusreformis seatud kriteeriumidele.

Omavalitsusreform Harjumaal

Teatavasti oli valla püsima jäämise nõudeks vähemalt 5000 elanikku. Tegelikult oleks tulnud Harjus seada piirarvuks 11 000! Seda sellepärast, et kõik Harjumaa vallad on suuresti seotud Tallinnaga. Kui vaadata erinevaid statistikaid, siis ligi 70% Harjumaa elanikest käib Tallinnas tööl. Lisame siia veel lasteaia- ja koolikohad, ning siis polegi imestada selle üle, et Tallinnasse suubuvad maanteed on iga tööpäeva hommikul umbes ja õhtul kordub sama. Ummikutest tulenevaid ühistranspordiprobleeme peab Tallinn tihti üksi lahendama. Aga selles küsimuses näidatakse näpuga just Tallinna peale.

Pisut Harjumaal seoses omavalitsusreformiga toimuvast. Lääne-Harjumaal ei suuda osa omavalitsusi kokku leppida, kes kellega oleks pidanud liituma. Tulemuseks on, et riik sundliidab, ja kokkuvõttes kaotab elanik, sest n-ö riigitoetus jääb saamata. Ning kui vaadata veel, et mõne Lääne-Harjumaa vallavolikogu liige sõdib avalikult sundliitmise vastu, aga ise töötab riigisektoris ehk siis – sõdib oma tööandja vastu kaudselt/otseselt! Minu arvamuse kohaselt pole see õige ja selline inimene ei peaks olema tööl avalikus sektoris!

Kesk-Harjumaal kulges sundliitmine ladusalt. Kas olid piirnõuded juba täidetud või suudeti elanike värbamise kampaaniate käigus need täis saada.

Ida-Harjumaal ootab ees üks sundliitmine, ning nii nagu lääneharjukad, loodavad ka nemad, et saavad esialgse õiguskaitse peale. Siiski seda ei tasu vist küll loota, sest kohus on omapoolse hinnangu andnud juba möödunud aasta detsembris. 15. oktoobril toimuvad kõigis uuendatud omavalitsustes valimised, seda juba ühtselt. Ning oma energia ja auru peaks omavalitsused suunama sinna, aga mitte mujale!

Kallas kandideerib

Kui nüüd Viimsist rääkida, siis sealne omavalitsus on pakkunud tsirkust ja kõneainet Eesti meediale oma värvikate juhtumitega aastakümnete vältel. Järk-järgult on erakonnad oma esinumbreid tänavusteks valimisteks avaldanud ka Viimsis.

Reformierakond toob esinumbriks Siim Kallase, kes hiljuti võitles pikalt selle nimel, et saada presidendiks. Eelmine kord, 2013. aastal kandideeris Viimsis Reformierakonna esinumbrina tema tütar Kaja, kes sai väga hea valimistulemuse.

Praegu ei kavatse Siim Kallas kandideerida ei vallavanemaks ega volikogu esimeheks. Aga kuna aega on selles suhtes palju, siis võivad ka Siim Kallase mõtted muutuda. Kogemusi ja teadmisi on tal palju. Kuid samas on ka valijatel küsimusi tema poliitikukarjääri erinevate ajastute kohta. Kallasel tuleb paigal seista ja ajakirjanike teravatele küsimustele ära vastata. Kaasmaalasi ei saa pidada kohe kindlasti nii tuimadeks, et nad ei saa aru, millest jutt käib. Kui Siim Kallasel on soov tulevikus olla Viimsis eestvedajaks, siis seda tuleb ka igatpidi olla, aga mitte põgeneda reporterite eest ja arvata, et 2/3 kaasmaalastest on lausrumalad.

EKRE tembutab Viimsis

Lisaks on EKRE teatanud, et nende esinumber Viimsis on meelelahutaja Hannes Võrno. Meedias ja igal pool väidab see mees selgelt, et tema on parteitu ja esindab Eesti Vabariiki. Kuid valla tegevjuhtimises tahab ta osaleda ehk olla vallavanemakandidaat.

Kreisiraadio, mille kaudu enamik inimesi Eestimaal teda tunneb, võitis kiirelt omal ajal rahva südame. 2003. aastal kandideeris Võrno suurte ootustega Eesti poliitikamaastikule tulnud ResPublica ridades, korjates Riigikogu valimistel korraliku häältesaagi. Kuid juba mõne aasta pärast oli see erakond omadega põhjas. Võrno ise loobus peatselt saadikutööst, sest see polnud temale meelepärane. Ta käis vahepeal isegi sõjalisel välismissioonil, millest kirjutas raamatu. Kas see oli ikka tegelikult missioonilkäik või pigem laagrisolek? Eks seda teavad asjaosalised ise kõige paremini.

EKRE puhul muudab meele mõruks see, kes selle erakonnaga veel hiljuti liitusid. Viimsis toimus 2016. aasta jaanuaris võimuvahetus just tänu Viimsi RIMI-tagusele staadionile, mis peenelt vahetas omanikke. Kas EKRE juhtkond eesotsas perekond Helmega tõepoolest toetab sellist äristiili? Kas see ongi siis see rahvaerakond, kes räägib rahvaga nende keeles, aga samas toetab selliseid „peeni liigutamisi“? Selle äristiili kohta peabki EKRE Viimsi esinumber hakkama ajakirjanduses aru andma. Kas Viimsist saab alguse EKRE allakäik?

Viimsis kandideerivad kõik erakonnad, aga teised pole veel oma esinumbreid välja käinud. Lisaks sellele on meil Viimsis valimisliidud ja külavanemad, kes annavad valimistesse oma panuse.

Vaadates eelmisi valimisi, võib eeldada, et sotsid panevad välja ministri. Kas tal ka jääb aega kohalikule elule panustada, see on kahtlane, sest ministriametit ei peeta kell 8–17, vaid 24h, ja sisuliselt puhkepäevadeta!

IRL on hetkel iseennast mänginud väga raskesse seisu, ja seda teavad asjaosalised isegi. Kas IRL-i esimehevahetus siin aitab, eks seda näita aeg. IRL on hoiatavaks näiteks, kuidas suurte loosungite ja poliittehnoloogiliste võtetega saavutatakse kiire edu, kuid sama kiiresti tuleb ka allaminek. Rühi vaikselt ja sihikindlalt üles, siis on ka allatulek aeglane; lähed kiiresti üles, siis tuled kaks korda kiiremini alla.

Kõigis ligi 75 haldusreformitud kohalikus omavalitsuses kujunevad tänavusügisesed valimised huvitavaks. Kes jääb alles, kes kaotab kohti, kes võidab, kes põrub? Seda kõike näeme juba vähem kui kuue kuu pärast.

OLIVER LIIDEMANN, Viimsi abivallavanem

[illustratsioon – tõmmis ajalehest Eesti Ekspress]  EKRE tegemised Viimsis on ajakirjanduses kuum teema.

Jaga |