Uisapäisa Euroopa avarustesse

Vello Hussar,      16. aprill 2003


Kui tore! Eesti euroskeptikud said Briti euroskeptikutelt 100 000 krooni. Selle raha eest saavad meie euroskeptikud avada kontori, teha Internetti oma kodulehekülje, osta oma tööks vajalikud arvutid, korraldada üritusi, seminare ja konverentse.
Milles selle tegevuse toredus siis on?
Toredus seisneb selles, et kõik Eesti erinevatest parteidest koostatud valitsused on täiesti ühtemoodi juhtinud meid pimesi Euroopa kompude poole. Ent rahva volitust selleks pole ju antud ühelegi valitsusele. Veel kummalisem on aga see, et 16. aprillil kirjutatakse alla liitumislepingule. Ja 14. septembril küsitakse eesti rahvalt, kas ta soovib ühineda Euroopa Liiduga.
Teatavasti oli nädalavahetusel samasisuline referendum Ungaris. Kusagilt kommentaarist lugesin, et vastavalt ungarlaste hääletustulemustele Euroopa liitumislepingule kas kirjutatakse alla või mitte.
Ungarlased andsid oma heakskiidu. Mis sellest, et vaatamata üle 80-protsendilisele toetusele käis hääletamas alla 50% hääletusõigusega ungarlastest. Peljati ilmselt nagu meilgi iseseisvuse ja iseotsustuse vähenemist.
Mäletatavasti trükiti Moskvas juba 1939. aastal valmis maakaardid, kus Eesti Vabariik oli pandud NLiidu koosseisu. Okupantide ja kommunistide poolt kokku-klopsitud pseudoparlament viis teatavasti selle värgi ellu aga 1940. aasta suvel.
Seega - meil toimib kõik ajaloolise järjepidevuse raames paroodiana. Valitsuse esindajad kirjutavad euroleppele ilusasti alla ja alles seejärel küsime esmakordselt toimuval referendumil rahva arvamust. Kusjuures ei loegi suurt midagi - kas ollakse poolt või vastu. Kogu taoline operetlik referendum on vaid soovitusliku iseloomuga? Meie võime soovitada mida tahes. Otsused on ilma rahvata juba ammugi rahva nimel ja rahva eest tehtud.
Ja nii ei saagi õieti aru, milleks seda rahvast võimulolijatele üleüldsegi tarvis on?
Eesti Vabariigi põhiseaduses on paar paragrahvi, mis räägivad rahvahääletusest. 12- aastase iseseisvuse jooksul pole ühtegi elulise tähtsusega küsimust peetud vajalikuks rahva kätte otsustamiseks anda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)