Poliitik vastutab, avalik-õiguslik meedia ei vastuta

IGOR GRÄZIN,      11. oktoober 2006


Mina olen selle poolt, et avalik-õiguslik meedia peab olema avalik, avalikkuse kontrolli all, demokraatlik, tasakaalustatud jne. Mida ta aga Eestis ei ole.


Tuletan meelde, kuidas sel kevadel hääletasime Euroopa Liidu põhiseadust.
Asi käis äärmiselt lihtsalt – enamik parlamendist pidi teadaolevalt hääletama põhiseaduslepingu ratifitseerimise poolt.
Aga Gräzin sattus Riigikogusse euroskeptikuna! Ja sattus sinna ihuüksinda! Muidugi rääkisin oma erakonnaga läbi, et pean hääletama teisiti, sest mul on omad valijad, kes minuga ühtmoodi arvavad.

Eeter euroeitajatele suletud

Oli üks või teine kolleeg, kes ütles: ah, mis sa jamad, nagunii läheb läbi, ega siin midagi päästa ei ole jne. Aga minu Reformierakond ütles mulle: hääleta, nagu tahad!
Nii ütlesid fraktsioonis kõik kolleegid, kellega rääkisin. Kellelegi ei tulnud pähegi, et euroskeptikud, kes valisid Gräzini Toompeale läbi igasuguste vigurite, ei tohi oma esindaja kaudu arvamust avaldada.
Nüüd sõidan üles Toompeale, lükkan raadio sisse, ja ma ei kuule mitte midagi muud, kui poolteist tundi järjest europlära, alates Chopinist ja Barrosoga lõpetades. Küll on ikka põhiseadus! Küll on ikka tore ära unustada, et avaliku arvamuse küsitluste järgi oli 40–70% Eesti kodanikest põhiseaduse ratifitseerimise vastu.
Mida tegi avalik-õiguslik meedia? Keelas vastuolijaile igasuguse eetrikasutamisvõimaluse. Ainus erand: au ja kiitus sulle, korrespondent Tiina Jõgeda, kes Sa näitasid „Aktuaalses kaameras" eurovastaseid kolm minutit" Aga ainult üks kord! Sest ei saa ju eurovastast seisukohta näidata avalikus televisioonis kaks korda.
Põhjus muide on väga lihtne. Erinevalt sotsiaaldemokraatlikust kolleegist Jarno Laurist mina usun, et meie, Riigikogu liikmed ja poliitikud, tõesti vastutame. Valijate ees. Ja mida edasi, seda rohkem hakkame vastutama. Vaadake, mis märtsikuus toimub! Siis näete, kuidas kõik poliitikud, mina sealhulgas, hüppama hakkame.

Eksperte huvitab vaid eelarve vastuvõtmine

Kelle ees vastutab aga ringhäälingunõukogus istuv ekspert? Mitte kellegi ees. Aga ta teab väga hästi, et Gräzini ühe häälega ringhäälingueelarvet vastu ei võeta. Järelikult peab olema ettevaatlik, viisakas, kultuurne. Ekspert teab, et kogemata ei tohi välja ütelda mitte midagi, mis Riigikogu enamuse välja vihastaks. Raha ju tahaks saada.
Aga euroskepsisele Eesti riigis eetriaega ei antud. Vaatamata sellele, et olime oluline vähemus, et olime mõjukas vähemus. Me olime poliitiliselt ohtlikud. Sest oleksime võinud kallutada! Nii juhtus euroliidustumise ajal. Nii juhtus ka põhiseaduslepingu ratifitseerimise ajal.
Ja pärast seda hakatakse mulle rääkima neutraalsetest ekspertidest ja parteideülesest presidendist (kes, olles vastuolus 60% Eesti rahva tahtega, kutsub üles hääletama Euroliidu poolt)! Referendum algab, president ei tohi sekkuda, meedia võimendab eurooptimistide häält Chopini muusika saatel…

Kõik see tähendab, et avalik-õiguslikus meedias ei anta sõna mitte mingisugusele vähemusele, kui ta on sisuliselt enamus. See tähendab, kui ta on mõjukas vähemus.
Ringhäälingunõukogu, kes koosneb ei-tea-mis ekspertidest, aga mitte poliitikutest, ei vastuta mitte kellegi ees, sest eksperdid ei peagi vastutama – erinevalt meist, poliitikuist.
Selles mõttes jutt, et vot nüüd on ringhäälingunõukogus tähtsad eksperdid, et nad on neutraalsed jne.
Ei-noh, te kuulake, lükake mingil Euroopa päeval sisse Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ning te näete „objektiivset", „tasakaalustatud", „vastutustundlikku" Eesti „avalikku" meediat tema täies ilus. Üle 15 minuti pole vaja kannatada, igavaks läheb.

Järeldus: igasugused „eksperdid" peavad ringhäälingunõukogust kinga saama. Kõik kohad tuleb ära jagada poliitikute vahel, kelle esindatuse suurus võib olla vaidluskoht. Poliitikud vähemalt vastutavad selle eest, mis plära avalik-õiguslik meedia ajab.

ESILETÕSTE
Mõjukas vähemus ei pääse mitte kunagi ETVsse ega Eesti Raadiosse.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)