Kas „juunirevolutsioon“ oli juriidiliselt korrektne?

Ants Metsla,      21. juuni 2006


Malle Salupere arvab, et 1940. aastal Eesti okupeerimise ja annekteerimise kohta ütleks rahvusvaheline kohus: kõik oli juriidiliselt korrektne (Kn 14.06). Uut Nürnbergi ei saa toimuda mitte kunagi, sest taolisest ebaõiglusest on nii Ida-Euroopa kui ka kogu maailm tiine, kaoks riikide ja maailma tasakaal. Aga kas tõesti vaikis Themis, kui Eesti anastati?

Tõsi, rahvusvaheline õigus oli toona auklik, kuid ometi sätestasid 20. sajandi algul Genfi ja Haagi konventsioon okupatsiooni mõiste ning okupatsioonipoolte õigused ja kohustused.. 1933. a. Londoni konventsiooniga määratleti agressor.

Juba MRP salaprotokoll oli rahvusvahelise õiguse rikkumine, eriti selle hilisem jõustamine; seda oli ka NSV Liidu 16. juuni noot Eestile, milles nõuti teise riigi valitsuse muutmist (1907. a. Haagi konventsiooni vastaselt).

Uue õigusrikkumise, sisuliselt agressiooni pani NSV Liit toime 17. juunil, kui rikkus Eesti–NSVL sõpruspakti, ületades Eesti piiri ilma sanktsioonita ja lubatust suurema väekontingendiga.
Agressioonist sai okupatsioon, kus NSV Liit poleks tohtinud korraldada provokatsioone, avaldada survet ning arestida presidenti ja valitsust moodustamaks uut kollaborantlikku valitsust, poleks tohtinud korraldada põhiseadusvastast valimisfarssi.

Eesti annekteerimine NSV Liitu oli rahvusvahelise õiguse rikkumine, sest on faktiliselt võimalik tõestada, et see polnud kodanike tahe.

Ka kõik järgnenu – inimeste deporteerimine, mobilisatsioon, „vabastamine" – oli seaduserikkumine mitte ainult faktiliselt, vaid ka juriidiliselt.
Seega: juriidiliselt oli kõik ebakorrektne, aga paslikum on sellest mitte kõnelda.

Aga muus olen Malle Saluperega nõus. Siiski – mitte ka selles nagu astunuks Eesti NSV Liitu põhiseadusliku (1938) Riigivolikogu „palvel". Seda tegi ju ikka juulis „valitud" punane Riigivolikogu.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)