Uus riigieelarve - ilus loosung

Juba mitmel sügisel lasub siinkirjutajal pärast ministrite pressiteadete lugemist tunne: kas tõesti on nüüd lõpuks ometi tehtud riigieelarve, mis arvestab Eesti inimeste vajadustega? Siiski olen alati pidanud pärast eelarvega põhjalikumat tutvumist pettuma, sest paraku selgub, et kõik see, mis on kirjas pressiteadetes, on olnud ainult ilus loosung.

Valitsus otsustas nüüd suurendada järgmise aasta riigieelarves valitsemisalade palgafondi 4,4%. Esialgu tundub see olevat rõõmustav uudis, aga kui võtame riigieelarve kõrvale Rahandusministeeriumi majandusprognoosi, kus 2012. aasta tarbijahinna tõusuks on prognoositud 3,9%, siis tekib paratamatult küsimus: kas tegemist on ikka lubatud palgatõusuga või on see pigem nende inimeste ostujõu säilitamiseks uuel aastal? Kahjuks see ei lunasta aga eelmistel aastatel tehtud kärpeid.

Väga paljud riigile oluliste sektorite spetsialistid on häbiväärselt vähe väärtustatud. Õpetajad on soovinud 20-protsendist palgatõusu, mis suurendaks haridussektori kulusid 34 miljoni euro võrra. Selle asemel tõstetakse õpetajate palga alammäära küll 11%, kuid suurem osa sellest rahast peab tulema, nagu viimasel ajal ikka kombeks, sisemiste ressursside ümbertõstmisest. Maakeeli öeldes - õpetajatelt võetakse ära lisatasud ja vähendatakse koolide korrashoiukulusid. See aga pole kindlasti see, mida sooviksid õpetajad, kel viimane palgatõus jäi 2008. aastasse. Võrreldes 2010. aasta jaanuariga on ainuüksi toiduained kallinenud tänaseks 20,2% ja eluasemekulud tõusnud 21,1%. Selle taustal on õpetajate 20-protsendine palgatõstmisnõue täiesti arusaadav.

Hinnatõusud on mõjutanud kõiki, aga eriti päästjaid, politseinikke, piirivalvureid, õpetajaid, meditsiini- ja kultuuritöötajaid, kes saavad palka riigilt. Kui erasektor veel on võimaluste piires palku tõstnud, siis riik on nendes elutähtsates valdkondades palka külmutanud ja mõningatel juhtudel isegi kärpinud. Alati ei ole asi isegi niivõrd palga suuruses, vaid töötajatesse suhtumises.

1. oktoobril alustasid Eesti tervishoiutöötajad streiki, eesmärgiks parandada tervishoiusüsteemi olukorda. Streikima sundis neid Sotsiaalministeeriumi suhtumine, nagu poleks tervishoiuprobleemid riiklikult olulised ning nende lahendamisega ei soovita tegelda. Hoolimata arstide, õdede ja hooldajate püüdlustest istuda sotsiaalministriga ühe laua taha ning leida lahendus meditsiinitöötajate välismaale pagemise pidurdamiseks, on sotsiaalminister Hanno Pevkur jätkuvalt seisukohal, et tema tervishoiutöötajatega kollektiivlepingu ja palga üle läbirääkimisi ei pea.

2013. aastal annab Eesti inimestele valusa löögi elektri kallinemine, aga valitsus laiutab ainult käsi. Ometi kontrollib praegu kaht kolmandikku meie inimeste elektriarvetest riik. Riigiettevõtte Eesti Energia uued hinnakirjad annavad oluliselt selgema pildi nendest elektrihindadest, mis ootavad tarbijaid uuel aastal. Kui vaadata Eesti Energia avatud turu elektripakette, siis lühim fikseeritud hinnaga leping näeb ette - elektrienergia kilovatt-tund maksab 4,99 senti; hinnatõus 58%. Kui siia lisada Eleringi võrguteenuse kallinemine 13,3% võrra, saame tulemuseks, et järgmisel aastal ootavad kodutarbijaid umbes 20% suuremad elektriarved. Ärme unustame, et elekter ei kalline üksnes kodutarbijail, vaid ka väikeettevõtjail. Elektrienergia hinnatõus tähendab sedagi, et kallineb ettevõtete toodang. See aga tähendab täiendavat lööki rahakoti pihta.

Väikesest eelarvedefitsiidist ja suure hurraaga osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismides saavad kasu peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi, pälvides Euroopas kolleegide tunnustuse ja heakskiidu. Kuid tegelikult tuleb väärtustada omi spetsialiste ja koostada riigieelarve põhimõttel, mis arvestaks kogu Eesti rahvaga.

KESKMÕTE: 2010. aasta jaanuariga võrreldes on ainuüksi toiduained kallinenud tänaseks 20,2% ja eluasemekulud kerkinud 21,1%. Selle taustal on õpetajate 20-protsendine palgatõusu nõudmine täiesti arusaadav.

KADRI SIMSON, Keskerakonna parlamendifraktsiooni esimees

Jaga |