Võõrtööjõust, võõrliikidest ja võõrvõimust

 Tooksin ühe näite kadunud küsisõnast, mille meenutamine võib olla poliitkorrektsuse e. pugejalikkuse seisukohalt eba...seesamune. Võtame lause „Valitsusel on suur rahareserv?“, küsimärgiga lõpus. Loogiline on, et mõtleme sinna ette sõna „kas“ ja saame lause „Kas valitsusel on suur rahareserv?“. Ometi sobiks siin küsisõnaks ka „miks“, mis annaks küsimusele hoopis teise alatooni. Hinnake mõnel vabamal hetkel küsimärgilauseid ka „miks“-seisukohast, isegi kui küsisõnaks on „kuna“. Sellega olgu teemaga hõredalt seotud avamäng lõppenud.

Põhiseadusest, esiteks

Nüüd esitan siin mõned põhiseaduse preambulile tuginevad küsimused ja teie vastake mõttes kas „jah“ või „ei“. Tuletan meelde, et meie põhiseaduse preambul ei ole mitte niivõrd kirjandusteose sissejuhatus kuivõrd eestluse ja eestlaseks olemise alus, mis peab elama meie hinges ja südames, mitte surnud kaante vahel.

Kõigepealt küsin: kas pagulased saabuvad siia, et „kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel“?

Kui jah, siis kes need pagulased siin on, kas täisväärtuslikud muukeelsed EV kodanikud, kelle vanaduspõlve tagab EV? Või EV madalate oskustega rämpsrahvas, harimatud mustatöölised? Ja ärge rääkige mulle, et selle kambaga koos sõidavad siia haritud ja intelligentsed kõrghariduse ja haruldaste oskustega spetsialistid, kes ei osanud endale muud riigist lahkumise vahendit valida kui hullunud kirjaoskamatutest ülekoormatud paat.

Või on pagulased hoopis Euroopa sotsiaalmammide pearahakandjad-töötasukindlustajad?

Põhiseadusest, teiseks

Kas pagulaste vastuvõtmine aitab meil „toetada Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel vabadusele, õiglusele ja õigusele“ rajatud riiki?

Siin kehtiv vabadus, õigus ja õiglus panevad ju kohalikud elanikudki siit lahkuma. Meie valitsused ei ole hakkama saanud oma tööga riigi rajamisel ja kindlustamisel, ei ole hakkama saanud rahva vaesusest vabastamisega, õigusest-õiglusest rääkimata. Ja nüüd „arvavad“ nad Brüsseli käsul, et saavad hakkama selle kadjakakarjaga... Kas nad arvavad, et pagulased on kergestikodustatavad pisikesed armsad lemmikloomad?

Muide, loomade puhul on võõrliikide sissetoomine reguleeritud. Keskkonnaamet kuulutab:

Invasiivne võõrliik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas:

* sisenevad kohalikku toiduahelasse;

* konkureerivad teiste organismidega, täites samu nišše;

* võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele;

* on patogeenide ja parasiitide kandjateks;

* hübridiseeruvad lähedaste liikidega;

* nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust.

Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud.

Tehistingimustes peetavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel, v.a lemmikloomade puhul.

Põhiseadusest, kolmandaks, neljandaks jne

Kas meie hädisesse riiki toodavad pagulased on „kaitseks EV sisemisele ja välisele rahule“?

Kas pagulased on „pandiks eestlaste praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus“? Siin saab vastus olla, et tehistingimustes tegutseva orjakarjana küll, aga orjapidamine alandab nii orja kui ka peremeest! Eestlane peab olema väärikas!

Ja nüüd küsin, tänu sõnastuse mittemuutmisele, retooriliselt kõlavalt: kas pagulaste sissetoomine „peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“?

Kas pagulaste sissetoomiseks „võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu meie tänase täiendamisega täis tehtud põhiseaduse“?

Kui vastasite enamikule küsimustest „ei“, olete valitsusevastane ja ... peate ise hakkama pagulaseks, enne kui teid riigi reetmise eest kinni pannakse!

OK, nali. Vähemalt täna. Vist.

Kui EV põhiseadus ja selle preambul on vastuolus EU nõuetega? Kummast loobume? Õigus – rahvahääletusel me juba loobusime oma põhiseadusest. 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel võttis osa rahvast vastu otsuse, et „Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi“. Ja suurem osa vaatas, mokad töllakil, pealt.

Eesti töötajatel pole õigust saada inimväärset töötasu

Tuletan meelde 22. mai 2015 Nõmme Raadio Lõunatunni-saadet: Euroopa Nõukogu sotsiaalõiguste komitee koos Eesti ametivõimudega andis 2010. aastal hinnangu, et Eesti ei ole valmis ratifitseerima sotsiaalharta artikli 4 lõiget 1, mis tunnustab töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme.

Tõlgin: Eesti Vabariigi töötajatel ei ole õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme... Küll aga on see õigus nendel, kes töötajatele pähe istuvad, seadusi oma kauka kasu nimel väänavad ja eestlased Eestist välja söövad. Artikli 4 lõike 1 alusel peab õiglane miinimumpalk moodustama vähemalt 60% keskmisest netopalgast. Eestis on vastav näitaja viimaste aastate jooksul olnud aga umbes 41%.

Ja nüüd meie Riigikohtu otsusest: Kolleegium selgitas, et VMS § 178 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise korral välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis.

Seega võib ja peab EV kodanik elama ja töötama ka 0,41 keskmise palga eest ja välismaalane 1,24 või enama keskmise palga eest, tehes sama tööd. Eeldades, et keskmine palk on umbes 1000 euri, töötab eestlane 410 euro eest ja palavalt armastatud pagulane 1240 euro eest, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Ainult et mitte meie omadele. Kas räägime nüüd ka tööviljakusest või paneme lihtsalt näpud kurku?

Lahendus

Miks peab üks riik tooma sisse võõrast rahvast? Näen siin ainult ühte tingimust: riigil seisab ees hädavajalik, suur ja raske töö, mille tegemiseks on vaja abijõudu. Aga abijõud palgatakse lepingute alusel ja lepingu lõppedes läheb abijõud oma koju tagasi, mitte ei jää siia paljunema, kuni tuleb uus ports „abijõudu“ peale tellida, sest eelmine on oma töö viljad juba ära söönud.

Eestis ei ole toimunud niisugust loodusõnnetust, mille tagajärgede korrastamine nõuaks lisajõu riiki toomist; mööndusega võiks ju vaadata meie valitsuse ja tema tallalakkujate poole, aga – nad ju ise võõrvõimu vasallid...

Kui mõne riigi kodanikud massiliselt lahkuvad oma kodumaalt ja riigist, siis ei pea neid mitte hooldama ja kodustama sihtriigis, vaid tuleb põgenikega õlg õla kõrval seistes anda vastulöök sellele jõule, mis on sundinud inimesed lahkuma oma ajalooliselt asualalt, sellele võõrliigile, mis elu nende kodumaal väljakannatamatuks muutis!

[esiletõste]      Eeldades, et keskmine palk on umbes 1000 euri, töötab eestlane 410 euro eest ja palavalt armastatud pagulane 1240 euro eest, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.

[fotoallkiri]      RASKED OLUD: Pagulased unistavad Euroopasse, kaasa arvatud Eestisse, tulekust. Pildil Süüria põgenike laager Türgis.

MARGUS LEPA, Nõmme Raadio juht

Jaga |