Neli tõestust Eesti eduloole

Suurepärane võimalus valitsuse jalgealust õõnestada on leitud alkoholiaktsiisi tõusus ning sellega kaasnevas Läti-lembuses. Küllap juba vingumiseks põhjust leiab! Olgu see siis linlaste poolt tunnustatud Tallinna ühistransport või põllumajandustoetuste jagamine, kus rikutud fantaasiaga poliitmängurid sobinguid kahtlustavad.

Juba bolševikud teadsid, et mida valjemalt ning südantlõhestavamalt karjuda, seda mõjusama mulje see kõrvalseisjatele jätab. Aga muljet avaldada tahaks, sest kui kaua võib kadedusest kolletades taluda, kuidas Ratase valitsusel õnnestub, eelmiste valitsuste jäetud taagast hoolimata, Eesti elu edasi viia.

Riik hakkab 17-aastasest peenhäälestusest toibuma

Vaatamata Eesti juubeliaastal käivitunud valitsuse ning selle juhterakonna materdamisele tuleb nüüd kõige raevukamatelgi kriitikutel tunnistada, et Eesti majanduse olukord on stabiliseerunud. Sellest annab tunnistust muutus ärimaailma hoiakutes. Taas juletakse mõelda suurelt, algatada olulisi projekte.

Neli viimasel ajal avalikkuse tähelepanu köitnud suurvisiooni tõestavad, et Eesti on seisakuaastatel kaotatud atraktiivsuse investeerimiskeskkonnana tagasi võitnud. Mõtlen siin hoogustunud tegevust Rail Balticu rajamisel, Helsingi tunneli projekti päevakorda tõusmist, kohalike ärimeeste algatust Saaremaa suursilla ehitamiseks ning Tartu lähistele kavandatavat puidurafineerimistehast.

Need tohutu haardega ettevõtmised annavad tunnistust, et Eestil leidub potentsiaali suurteks tegudeks ning et meie ärikeskkond on taas piisavalt usaldusväärne, et siia pikaajaliselt investeeritaks. Takistuseks pole enam ka sõjaretoorika ning rinderiigi-ideoloogia, mida nii Reformierakond kui ka mõned selle taustajõud eneseupituseks vastutustundetult kasutavad.

Rail Baltic

Pikaajaline logistikaprojekt, mis liidab Eestit Euroopa südamega, on jõudnud praktiliste sammudeni just praeguse valitsuse ajal. Ehituse alustamine 2019. aastal pole enam utoopia. Muidugi algasid suurprojekti ettevalmistused märksa varem, ent tõsisemad kokkulepped sündisid siiski alles nüüd. Varasemalt pidurdas Rail Balticu protsessi riigiametnike üleolev ja puudulik suhtlus avalikkusega ning konkreetselt nende inimestega, kelle elukorraldust trassivalik puudutab. Just uue valitsusega seonduv kompromissivalmidus lükkas ummikus protsessi taas liikvele.

Rail Baltic võib küll seni ääremaa-idülli nautinud eestlastes mõningat ärevust ja vastuseisu tekitada, ent tihedam integreerumine Euroopaga tasub end elatustaseme tõusu ja riigi usaldusväärsuse kasvu näol kiiresti ära; nagu Tallinna–Helsingi tunneli projekt.

Helsingi tunnel

Läinud aasta lõpul avaldasin loo „Angry Birds on rongijuht“, kus seadsin kahtluse alla Angry Birdsi arvutimänge tootnud firmaga Rovio endale nime teinud Peter Vesterbaca väited, otsekui suudaks tema kindlustada Hiina investorite toel Tallinna–Helsingi tunneli valmimise aastaks 2022.

Jah, Vesterbaca avalduses on palju õhku ning enda isiku edevat eksponeerimist, ent juba ainuüksi fakt, et avalikkuses võeti uudis positiivselt vastu, on hea märk.

Kõigepealt kinnitab tunneli ümber toimuv, et oleme lõpuks hoomamas võimendust, mida otseühendus naabriga Skandinaaviast riigi majandusele annaks. Tegemist pole ju pelgalt logistikaprojektiga, vaid tunnel seoks meid Põhjamaadega mitte sõnades, vaid tegelikult, ja kuigi Põhjamaadest kõneldakse meil viimasel ajal migratsioonikontekstis pigem negatiivselt, on sealt tulemas siiski märgatavalt rohkem head.

Teisalt on Vesterbaca avaldus, olgu see niivõrd ülespuhutud kui tahes, siiski märk, et rahvusvaheliselt oleme jõudnud tõsiste investeerimispiirkondade nimistusse, kuhu võib planeerida ka 15-miljardilisi objekte.

Muidugi teeb Vesterbaca puhul ettevaatlikuks projektiga kaasnev soov majutada Helsingi kõrval asuvatele tehissaartele 200 000 valdavalt Hiinast pärit sisserändajat. See oleks siis investeeringu hinnaks, ent õnneks on protsessi sekkunud riikide valitsused ning nähtavasti võime tulevikus näha tunneli valmimist PPP-koostööprojektina, kus igasugused lisatingimused ja ülepaisutatud ärihuvid maandatakse.

Saaremaa suursild

Üks suur idee sünnitab teise. Küllap osutus Vesterbaca õnnestunud presentatsioon äratajaks visionääridele Raivo Heinale ja Raivo Kütile, kes tulid välja Saaremaa suursilla projektiga, lubades selle valmimist erakapitali toel.

Isegi siis, kui Saaremaa sild ei peaks kunagi sündima, sest keskkonnamõjud, saarlaste vastuseis ja projekti põrmustavad tasuvusuuringud muudavad selle teostamatuks, on tegemist kodumaise äriilma tugeva avaldusega: me oleme tegijad, me mõtleme suurelt, me julgeme võtta jutuks sajandiprojekti, mis muudab Eesti palet, ja kinnitada – see kõik on teostatav!

Kui peale seda veel keegi räägib, kuidas Jüri Ratase valitsus on äriveduril auru välja lasknud, siis see inimene lihtsalt valetab!

Saaremaa suursilla teema julge päevakorrale kerkimine oli meie kõigi võit Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel.

Tartu lähistele tselluloositehas

Rünnates praegust valitsust, maalivad reformierakondlikud kriitikud pildi väheneva elanikkonnaga ning saamatutest regioonidest. Targu jätavad nad ütlemata, et maapiirkondade taandareng sai pöördumatuks „tänu“ nüüd peamise süüdistaja rolli võtnud Reformierakonna olematule regionaalpoliitikale. Vaid üks aasta solidaarsemat ja piirkondade arengule orienteeritud valitsust – ning pilt hakkab muutuma. Erinevatesse Eestimaa paikadesse juletakse taas planeerida suurettevõtteid.

Ühe silmapaistvama algatusena peakski Lõuna-Eestisse kerkima miljardilise maksumusega tselluloositehas. Kuigi võimalikud keskkonnamõjud ja kohalike aktivistide vastuseis võivad saada sellele projektile saatuslikuks, tuleb ka siinkohal eelkõige hinnata meie oma ettevõtjate julgust algatusliku mõttega välja tulla.

Kokkuvõttes – need neli suurprojekti peegeldavad Eesti majanduse võimekust, meie investeerimisatraktiivsust ja seda kiirendust, mida majandusele tõotab väljumine Euroopa ääremaa staatusest. Niisugused mastaapsed visioonid ei saa sündida riigis, kus on nõrk või ettevõtlusvaenulik valitsus.

Eesti on tegija. Valitsuse majanduspoliitika kinnitab seda.

[esiletõste]  Niisugused mastaapsed visioonid ei saa sündida riigis, kus on nõrk või ettevõtlusvaenulik valitsus.

VSEVOLOD JÜRGENSON,

Mustamäe linnaosakogu liige, Tallinn

Jaga |