![]() Keskerakond – vaieldamatu liider Eesti poliitikas10. veebruar 2016Turu-uuringute AS-i küsitlusest selgus, et erakondade pingerea vaieldamatu liider on Keskerakond. Valijate seas järjepidevalt enim eelistatud Keskerakonna toetus tõusis ühe protsendipunkti võrra – 26 protsendile. Seevastu Reformierakond on endist hoogu minetamas – nende toetajate osakaal on langenud kolme protsendipunkti võrra (novembri tasemele), olles nüüd 17 protsenti.
3.–4. kohal on võrdse 13-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond, kusjuures sotside toetus on langenud ühe protsendipunkti võrra ja Vabaerakonna toetus jäänud samaks. Ilmselgelt nende kahe erakonna tegevus (või tegevusetus) ei vasta toetajate ootustele. SDE-l ja Vabaerakonnal aga hingab kuklasse EKRE 12%-ga. Parlamendiparteidest õnnestus just EKRE-l kõige rohkem ehk kahe protsendipunkti võrra toetust kasvatada. Endiselt on madalaima toetusega IRL (7 %). Võrreldes detsembriga pole toetus muutunud, hoolimata Urmas Reinsalu ja Margus Tsahkna viimase kuu marulisest soleerimisest peavoolumeedias. Mehed punnitavad küll kõigest väest (Reinsalu lubab üle päeva uudistes kõik kaabakad puuri pista, Tsahkna tormab koos perega mesimagusalt naeratades ühest elustiiliajakirjast teise), kuid kasu ei näikse sellest kõigest olevat. IRL-i varasem silmakirjalikkus, Eesti suhtes reeturlikud teod ja poliitika asemel poliittehnoloogia harrastamine on valijate usalduse laastanud. Seega opositsiooni kogutoetuse ülekaal võimuliiduga võrreldes kärises taas suureks: kui võimukoalitsiooni erakondi toetab 37 protsenti, siis opositsiooniparteisid 51 protsenti valijaist. Keskerakonnal ja EKRE-l on kahepeale kokku tervelt 38% toetust. See on mõjukas jõud, mis muudab poliitilised konkurendid ettevaatlikuks. Seetõttu näeme peavoolumeedias ka igati mõistetavaid rünnakuid EKRE ja Keskerakonna vastu. Inimesed alluvad aga üha vähem Delfi, Eesti Päevalehe ja Postimehe isiklikele poliitilistele eelistustele. Kadri Simsoni hinnangul näitab valitsusliidu ja eriti Reformierakonna langev reiting seda, et valitsuse koostöövõimetus ning majandusolukorra parandamise ideede puudus on rahva ära väsitanud, ning nägelemise ning negatiivsete uudiste vahele oodatakse ka midagi positiivset. „Tegemist ei ole koostöövõimelise kooslusega, mis suudaks vastu võtta suuri otsuseid,“ sõnas Simson. „Reitingute järjepidev langus ilmselt koostöö paranemisele kaasa ei aita, samas on igal partneril oma põhjus valitsuses edasi tiksuda. Olukord, kus valitsusel juba väga pikalt on napimalt usaldust kui opositsioonil, vähendab selgelt ka valitsuse võimet olulisi otsuseid vastu võtta.“ Viimati muudetud: 10.02.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |