13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Mõttetud militaarponnistusedALEKSANDER KUUSIK, 17. detsember 2014Ajal, kus majandusraskustes Eesti politsei ja põllumehed võitlevad enda eluspüsimise nimel, on USA-st 43 miljoni euro eest 350 tankitõrjeraketi Javelin ostmine kaitseministeeriumi ebaeetiline ja kahjulik tegu. Jääb mulje, et sellised tähtsad riiklikud otsused võetakse vastu mitte Toompeal, vaid Kentmanni tänavas. Kas järgmisel aastal pakutakse meile sealt mõnda lähiaastail mahakandmisele kuuluvat lennukikandjat (odavalt, noh nii paarisaja miljoni dollari eest!)? Mainitud raketiost on mõttetu juba seepärast, et meil ei teki võimalustki hangitu kasutamiseks lahingus.
Seevastu Soome, vaatamata tugevale rahvusvahelisele survele, pole astunud NATO liikmeks ja on seega säilitanud sõbralikud suhted oma idanaabriga. Tasub ka meenutada Venemaa endise presidendi Boriss Jeltsini poolt Eesti liikmelisuse kohta öeldut: „Eesti on unustanud oma demograafilise ja geopoliitilise reaalsuse ning Venemaal on võimalus seda talle igal ajal meelde tuletada.“ Ämaris asuvad NATO lennukid pole mitte heidutamiseks, nagu võimulolijad oma rahvale räägivad, vaid ründamiseks. Kõige ahvatlevam sihtmärk oleks aga Peterburi. Sõjalise konflikti korral, mis tõenäoliselt võib alguse saada Ukrainast, hävitab Venemaa Baltikumi hõivamiseks kõik NATO tugipunktid, seega ka nii Ämari kui ka Tapa, samuti kohalikud garnisonid raketilöökidega maalt, õhust ja merelt. Ülejäänud territoorium hõivataks aga dessantväelaste poolt (Eesti jaoks olevat selleks 8000-meheline eriotstarbeline brigaad). Selliste jõududega teostatud operatsioon käiks kiiresti ja paljulubatud NATO abi jääkski saabumata, sest kaotatud lahingusse ei soovi keegi sekkuda. Hiljuti kirjutas kaitseminister Sven Mikser samuti alla ostu-müügilepingu Hollandiga – 44 kahuriga jalaväe-lahingumasina (rauter) muretsemiseks. Tehingu hind pidavat ületama Eesti seni suurima relvaostu maksumust (ligi 80 miljonit dollarit). Sellest võib järeldada, et erinevalt sise- ja põllumajandusministeeriumist on kaitseministeeriumil raha jalaga segada. Selle tehingu puhul teeb valvsaks tõsiasi, et sõjamasinad olevat KASUTATUD, kuid pruugitud tehnika varuosad ja remont on teadupärast väga kallid. Siis, kui Mart Laari valitsus 1994. aastal Iisraelist 69 miljoni dollari eest relvi ostis, oli saadu hulgas palju kasutatud, vananenud ja remondis käinud trofeerelvi, mis tehtud NSV Liidus. Skandaali puhkedes teatas Iisraeli valitsus, et need relvad on „kingituseks Eesti Vabariigile meeldiva koostöö eest“. Kas Hollandist saame samasuguse „kingituse“? ALEKSANDER KUUSIK Järvamaalt Viimati muudetud: 17.12.2014
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
