Töövõtjate turvalisus väheneb veelgi

Võrreldes praegu kehtiva seadusega vähendati koondamishüvitisi. Näiteks 5–10-aastase staažiga töötajatel on etteteatamine lühendatud endiselt kolmelt kuult kahele kuule ja hüvitise suurust on vähendatud ühe kuutasu võrra. Üle kümne aasta töötanutele peab ette teatama varasema nelja kuu asemel kolm kuud. Tänavu  jaanuaris avalikkuse ette jõudnud esialgses projektis oli etteteatamise tähtaeg sel puhul koguni 30 päeva! Võrdluseks: Saksamaal, Rootsis, Norras ja Soomes ulatub etteteatamise tähtaeg 6–7 kuuni.

 Erandlik Eesti

Tööandjad peavad hüvitisest tasuma igal puhul vaid ühe kuu jao, ülejäänu maksaks töötukassa. Töötukassa rahasid ei pruugi sel moel kesta kauaks, sest see asutus lasi oma varahalduril tänavuse aasta esimese kvartaliga 26 miljonit krooni kahjumit teenida. Kahe viimase aastaga teeniti 2,3 miljardi kroonise rahahulga kohta vaid 900 miljonit krooni, mida on selgelt vähe. Tegemist on ju ikkagi maksumaksja rahaga.

Minu teada pole riiki, kus töötaja panustamine töötuskindlustusse on suurem kui tööandjal. Töötajale makstakse koondamise puhul  Eestis välja lihtsalt ta enda poolt sisse makstud raha.

Eelnõu üks suurim puudus on, et ebaseaduslikult vallandatud töötajat ei pea enam tööle tagasi ennistama. Lisaks ei eristata enam õhtust tööaega. Varem oli see kõrgemalt tasustatud.

Täna veel tohib rasedat või töötajate usaldusisikut vallandada vaid Tööinspektsiooni loal. Uues eelnõus seda nõuet enam pole, mis on selge ülekohus. Seaduse loogika kohaselt peaksid tööandjad ja töötajad (a/ü, usaldusisik) rohkem kollektiivlepingus kokku leppima. Ometi on töövõtjate esindajatel  raske võidelda töötajate õiguste eest, kui nende vallandamine on niivõrd lihtsaks tehtud.

 Eiki Nestor praalib

Eelmine Riigikogu koosseis tegi Sotsiaalministeeriumist tulnud eelnõu heaks. Punktid sõnastati detailselt, et poleks mitmeti tõlgendatavust. Tegime seda eelnõu ümber kuude kaupa. Lõpuks võeti eelnõu tagasi. Ilmselt see ei sobinud oravatele ja tööandjatele.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor kogub jätkuvalt populaarsuspunkte töövõtjate õiguste eest seisjana. Samas – Mart Laari kolmikliiduvalitsuse sotsiaalminister (1999–2001) Nestor koostas  seaduseelnõu, mis oli tänasest veelgi hullem. Käsitlesin seda ETV saates „Knopka“ ja vastav lugu ilmus ka ajalehes SL Õhtuleht.

Euroopa tava näeb ette pidada töövõtjat nõrgemaks pooleks. Saksamaal on vallandamiskaitse väga tugev. Näiteks õpetajat, kes 15 aastat on töötanud ühel ametikohal, ei saagi töölt vallandada, kui ta just kriminaalkuritegu pole toime pannud.

Taanis võib töötajat  kergesti ja väikese hüvitisega koondada. Samas ootab sealset koondatut nelja aasta jooksul ees töötuskindlustushüvitis, mis on kuni 90% varasemast palgast. Lääne-Euroopaga samaväärsust soovivas Eestis on töötuskindlustushüvitis üks väiksemaid Euroopa Liidus. Õnneks nüüd seda pisut suurendati.

MARIKA TUUS, Riigikogu liige

[fototekst]  JÄRJEKINDEL: Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus esines 30. aprillil ETV "Foorumis" võitluslikult kolme vastase (koalitsiooni, tööandjate ja isegi ametiühingu) vastu selgel töövõtjat kaitsval positsioonil.

 [esiletõste]

Euroopa Parlamendi liige SIIRI OVIIR uuest töölepinguseadusest 

„Töölepinguseaduse eelnõu aruteludel oli paindlikkuse mõiste see, mille eelnõu pooldajad oma seisukoha kaitseks kilbina ette tõmbasid. Tõsi, vaatenurk kippus kitsaks jääma – paindlikkust käsitleti suuresti vaid tööandjate vaatenurgast.

See, et Euroopa Liidu turvalise paindlikkuse definitsioonil on neli elementi – paindlik tööseadusandlus, tõhus sotsiaalkaitsesüsteem, tulemuslik aktiivne tööpoliitika, efektiivne elukestva õppe süsteem – on meil mõnedel ministritel tööandjate surve all kiiresti ununenud. Koondamistemaatika esiletõstmisega minetasid tööandjad tegelikult oma sotsiaalse rolli.

Sellest on kahju, sest avalikkus oleks kindlasti tahtnud kuulda Eesti ettevõtjate arutelusid laiematel teemadel, näiteks riigi tööpoliitika või elukestva õppe süsteemi täiustamise kohta, konkreetselt ka majanduse jahtumise tingimustes. Seda enam, et tegu on valdkondadega, mis otseselt mõjutavad igaühe elu ja seeläbi riigi käekäiku.“

Maaleht 1.5.2008

Jaga |