Seeniorid: miks eestlasi hirmutatakse Keskerakonna ja Venemaaga?

Eakaid tervitama tulnud Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis, et valitsus on hiljuti mitmel korral kasutanud hirmutamistaktikat. Kõigepealt käiakse välja ehmatavaid stsenaariume pensionitõusu võimalikult suurest kahandamisest. Kui need „ennustused“ ei täitu, hingavad inimesed  kergendatult.

Linnapea kõneles ka eelseisvatest valimistest. „Teie relvaks on rääkida oma naabrite ja tuttavatega. Kui te ei jaksa nende juurde külla minna, siis helistage neile. Tehke oma eakaaslastele selgeks, et neil on seaduslik õigus tellida valimiskast koju,“ märkis linnapea.

Kauem enam kannatada ei saa...

Riigikogu Keskfraktsiooni juht Vilja Savisaar tutvustas eakatele Keskerakonna kava avaldada peaminister Andrus Ansipile umbusaldust. „Kauem enam oodata ja kannatada ei saa – Ansip on muutunud Eesti arengule piduriks; see valitsus on teovõimetu,“ sõnas Vilja Savisaar.

Ta andis ülevaate hiljuti toimunud ametiühingute ja Keskerakonna kohtumise tulemustest. Savisaare sõnul on valitsus end praeguseks eemaldanud tööandjate ja töövõtjate vahelistest suhetest. Kolmepoolseid kohtumisi sisuliselt enam ei toimu. “Ametiühingud ei ole sotside käepikendus, kuigi viimased soovivad seda näidata,“ rõhutas Savisaar.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jaak Aab alustas oma ettekannet küsimusega: miks on Eesti sellisesse kriisisituatsiooni jõudnud? Kuigi Reformierakond on pidevalt kõnelnud madalate maksude poliitikast, on tänane olukord Eestis Aabi hinnangul veenev tõestus, et selline poliitika ei toimi. Probleeme Eesti struktuurses süsteemis on tema sõnul olnud juba pikemat aega. Parematel aegadel ei tulnud need lihtsalt nii teravalt esile kui praegu.

Aabi arvates on kahetsusväärne, et riigieelarve on üles ehitatud eeldusega, et suurem osa riigi tulust tuleb tarbimise kaudu. Sellised kaudsed maksud nagu aktsiisid ja käibemaks on olemuselt heitlikud ja ebakindlad. Need on eelkõige n-ö emotsionaalsed maksud, mis järsult vähenevad, kui inimeste hirm oma tuleviku ees kasvab, andes ränga hoobi riigieelarvele. Otsesed maksud, näiteks tulumaks, on oma olemuselt märksa stabiilsemad.

Reformierakonna väitel on sotsiaalsüsteemi kulud Eestis endiselt liiga suured. Aabi sõnul pole selles valdkonnas tegelikult enam kohta, kust kärpida. “Valitsus tahab kärpida neist kohtadest, mis peaksid inimesi just praegu, rasketel aegadel aitama,“ sõnas ta. Aabi arvates on aeg tõsta otseseid makse, näiteks tulumaksu, sest selletõttu ei tule riigieelarves ette nii suuri kõikumisi nii väikese ajavahemiku jooksul, kui juhtub kaudsete maksude kehtestamise puhul.

Aab rõhutas vajadust hakata elama Eestis solidaarsuspõhimõtete järgi, kus enamusele ühiskonnast on tagatud ühtlaselt hea elatustase. “Paraku oleme Eestis valinud kauboikapitalismi tee ega saa sellest Reformierakonna juhtimisel ikka veel kuidagi üle,“ sõnas Aab. „Nende arvates peab Eestis igaüks ise hakkama saama. See ei ole põhimõte, mida tänapäevainimene ootab. Inimesed soovivad elada tugevas ja suuremat kindlustunnet pakkuvas riigis,“ lisas ta.

Pidasime end rikkamaks, kui tegelikult olime

Ettekande pidanud Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul tuleb nüüd ajalugu jagada kaheks – USA investeerimispanga Lehmann Brothers pankroti eelseks ja järgseks perioodiks. Neokonservatiivide ja USA presidendi Ronald Reagani ja Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheri poolt kunagi rakendatud majandusunelm on Vitsuri hinnangul nüüdseks lõplikult purunenud. Tema sõnul poleks Eestil olnud võimalik neokonservatiivsetele ja üliliberaalsetele ideedele täielikult vastu seista. Kuid viga seisnes selles, et Eesti muutus nende ideede üheks innukamaks ja radikaalsemaks järgijaks.

Eesti müüs 1990-ndatel aastatel oma riigivarad odavalt maha. Rahvuslik majandus sisuliselt kaotati ära. Seeläbi libisesid riigil käest hoovad, millega oma majandust juhtida. Kui varem elas Eesti odava laenuraha, Soome turistide ja allhanke toel, siis nüüd kapital põgeneb Eestist ja laenu enam Eestile ka eriti ei anta.

Rahvuslik võlg, mis koosneb eraisikute, ettevõtjate ja riigi võlgadest, on Eestil üks suurimaid Euroopas. Vitsuri sõnul on just rahvuslik võlg see, mida välismaal jälgitakse ja millega arvestatakse. “Eesti peab endale tunnistama, et ta ei olnud nii rikas nagu me kolm aastat arvasime, – olime veerandi võrra vaesemad,“ sõnas Vitsur.

Eakate küsimused esinejatele puudutasid mitmeid olulisi teemasid. Muu hulgas küsiti: miks valitsus ei ole siiani välja tulnud majandust elavdava ja ettevõtjaid toetava paketiga? Seejuures möönsid kokkutulnud, et paljudel ettevõtetel polegi seda abi enam vaja, sest nad lihtsalt on nüüdseks oma tegevuse lõpetanud. Nimelt on väidetavalt tekkinud Reformierakonna ja IRL-i vahel vaidlused, kuidas ja kellele peaks selle paketi kaudu abi jagama. Erinevate lobigruppide kisklemine ongi põhjuseks, miks riik pole siiani suutnud ettevõtjatele tuge pakkuda.

Pensionäridel tekkisid küsimused, kuidas saaks rahvast kui riigi kõrgeimat võimukandjat enam kaasata otsustustesse. Vilja Savisaar ja Jaak Aab rõhutasid, et eelseisvad Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised kujunevad kohaks, kus rahval tuleb oma meelsust välja näidata.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |