Edasi, Kentuki poisid, duellile!

Ralf R. Parve,      20. juuli 2005


Lugupeetud isand Kekki!
Lugenud läbi Teie etteheited, otsustasin ronida Teiega ühte paati ja võtta kurss Petserimaa tagasisaamisele. Selleks aga tuleks meil üheskoos astuda mõned resoluutsed sammud. Kõigepealt peab Eesti Vabariik tagasi võtma 17. septembril 1991. aastal rumalast peast antud allkirja, mis anti tagantjärele 1975. aasta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni lõppaktile. Teatavasti allkirjastasid 1. augustil 1975. aastal 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada riigijuhid Helsingi lõppakti, mille kohaselt säilitavad kõik allakirjutanud osapooled riikide territoriaalse terviklikkuse ning riigipiiride vääramatuse.
Järgmise sammuna peame leidma liitlased. Võtame kontakti sudeedi sakslastega, kes tahavad Tshehhimaalt, kust nad pärast sõda välja aeti, oma maid ja varasid tagasi saada. Prantslaste ja sakslaste rõõmuks tuleks taastada Elsass-Lotringi piirkonna etnilised piirid, idapreislaste järeltulijad aga tahaksid kindlasti kolida tagasi Königsbergi ja Ida-Preisimaale. Ka toreda saksa linna Danzigiga, mida millegipärast Gdanskiks nimetatakse, pole kõik korras.
Saatusekaaslasi Ida-Karjalast ei tohiks samuti unustada, suurt jaapani rahvast oma nelja saarega ja armeenlasi, kes tahavad Türgilt tagasi saada Ararati mäge. See on nende rahvuslik sümbol. Mitte aga Petseri mungaklooster, mis kuulub Teie sõnul eesti kultuurikonteksti.
Meiega liituvad kindlasti lätlased. Mis aga puutub leedulastesse, siis neist hakkab suisa kahju. Peavad nad ju Poolale tagasi andma Vilniuse ja viima pealinna tagasi Kaunasesse. Ukrainal tuleks loobuda poolakate heaks Lvivi linnast ning Lääne-Ukrainast. Rumeenlased hakkaksid tagasi nõudma oma etnilisi alasid, mida nüüd millegipärast Moldovaks kutsutakse. Entusiastlikku tegevust ja liitlasi jätkuks meil küllaga.
Need sammud tehtud, kuulutame Venemaale sõja, sest tundub, et venelased ei taha kuidagi neid alasid pärast meie edukat Vabadussõda tagastada.
Pärast lühikest ning edukat III vabadussõda tuleb asuda Setumaad eestlastega täitma. See on raske töö, sest peale 500 setu on ülejäänud elanikkonna kvaliteet kaunis nadi. Juba eelmise vabariigi ajal, aastal 1922 ilmus Riigi Teatajas siseministri teadaanne, et nendele Petserimaa elanikele, kes pole määratud tähtajaks võtnud endale perekonnanime, määrab selle siseminister. Hiljem said neist tüüpidest õigusjärgsed Eesti Vabariigi kodanikud.
Eestlastest riigiteenistujatel, kes tol ajal julgesid Petserimaale ümber asuda, tõsteti palka 50%.
Nüüd tuleks 40 000 muukeelse juurde saata umbes 60 000 eestlast, et taastada eesti meel ja keel. Petserimaa vajaks sadu politseinikke, arste, õpetajaid ja ehitada tuleks kümneid koole ning haiglaid. Meenutan veel kord, et igal aastal on uutele pensionäridele vaja maksta 720 miljonit krooni. Ja ainuüksi Petseri maavalitsuse tegevuskuludeks läheb umbes 10 miljonit krooni aastas. Sama palju, kui said näiteks 2004. aastal Põlva ja Võru maavalitsused. See raha on muidugi kolossaalne, ent küll me võime kogu eesti rahvaga püksirihmale auke juurde teha!
Härra Vello, teame ju mõlemad, et julge pealehakkamine on pool võitu. Asume aga julgelt tööle kallale.
Teile edu soovides

FOTO
MAHA MAGASIME: Pärast kolmandat pudelit oli Boriss Jeltsin nõus Raimo Aasale ja Ralf R. Parvele tagasi andma ka kogu Pihkva. Arhiivifoto aastast 1993.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)