Talvepuhkusele seaduse jõud

JAANUS KÕRV,      09. veebruar 2005


Isegi kui neli viimast detsembripäeva antaks talvepuhkuseks, jääks eestlase töönädal Euroopa keskmisest ikkagi pikemaks.

Sel esmaspäeval algatas Keskerakond pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise eelnõu, millega kavandatakse muudatused, mis võimaldaksid inimestel aasta lõpus tööst puhata.
"Üks asjaolu, miks täiendavaid riigipühi on vaja, on töönädala pikkus. Samal ajal on Euroopa Liidu liikmesriikides riigipühasid keskmiselt rohkem kui meil. Täiendavad riigipühad on vajalikud rahva tervise seisukohalt," ütleb eelnõu üks autoreist Toivo Tootsen.
Eelnõuga sätestatakse riigipühadena ja puhkepäevadena nii jõululaupäev (24. detsember) kui ka talvepühad (27.–31. detsember).

Nagu soomlastel ja rootslastel

24-aastane Kerli Nigu ja tema 26-aastane elukaaslane Eero Kaev leiavad, et jõululaupäev peaks kindlasti riiklik püha olema. Kerlil on see päev niikuinii nelja tunni võrra tavalisest lühemana ette nähtud ja jõulumeeleolus keegi end töölainele sundida ei jaksa.
Kerli töötab Saarte Teedevalitsuse Hiiu osakonnas klienditeenindajana, Eero teenib aga leiba Soome kaubalaevas tüürimehena. Peretütar Anette (4) "tööpost" on esialgu lasteaias.
„Rootslastel on näiteks 24. detsember ja 31. detsember vabad päevad ja 30. detsember lühendatud tööpäev," räägib Kerli. „Kuna töötan koos soomlastega, tean, et ka nendel on jõululaupäev riiklik püha," lisab Eero.
„Meie asutuse kollektiivlepinguga on riigipühade eelsete tööpäevade kestus lühendatud vastavalt kahe kuni nelja tunni võrra. Iseenesest olen sellega päri, kuid väita, et oleksin aasta lõpul tööga koormatud, seda küll ei saa," ütleb Kerli. Kuna Eero töötab graafiku alusel, s.t umbes 1,5 kuud merel ja 1,5 kodus, tuleb vahel paratamatult ka aasta lõpus töötada, sõltumata riiklikest pühadest.

Firmad võidavad koos töötajatega

Tagasilööki majandusele talvepühade kehtestamine Eero arvates ei anna. „Kuigi neile, kes siiski tööl peavad olema, tuleb rohkem maksta, kuid iga endast lugupidava firmajuhi puhul oleks see ju loomulik," on pereisa kindel. „Pigem annaks talvepüha inimestele positiivse energia aasta alguse tööpäevadeks, sest perega koos veedetud aeg mõjub ju hästi," lisab Kerli.
Mis eestlase tööpäeva pikkusse puutub, siis möönab Kerli, et aeg-ajalt tuleb ka õhtuti tööd teha. Eerol siin valikuvõimalust suurt pole – kui ta on tööl, siis meri kellaaegadest ei küsi.
Kuid talvepuhkus annaks hea võimaluse väikest reisi ette võtta: „Miks mitte kuhugi talvisesse Eestimaa nurka, kus käidud pole ja mida oleks põnev endale avastada," mõtleb Eero.
„See on väga hea mõte anda perele võimalus aasta lõpul koos olla! Tegelikult võiks ka 1. september töövaba olla neile lapsevanemaile, kelle laps esimest aastat kooli läheb. Meie asutuses on selline punkt lausa kollektiivlepingus," tõdeb Kerli.

Eestlane töötab aastas 83 tundi eurooplasest rohkem

Eesti töönädal on pikem kui eurooplasel. Eurostati uuringud on näidanud, et 2004. aasta I kvartalis oli Eestis töönädala pikkuseks keskmiselt 39,3 tundi. Nn vanas Euroopa Liidus (15 liikmesriiki) tehti nädalas tööd 36,9 ja laienenud Euroopa Liidus (25 liikmesriiki) 37,7 tundi. Seega on meie tööaeg Eestis üle Euroopa keskmise, ületades seda nädalas1 tunni ja 36 minuti võrra.
Arvestades, et 2005. aastal on kokku 52 töönädalat, töötab Eesti töötaja aastas kokku 83 tundi ja 12 minutit rohkem kui keskmine eurooplane. Seetõttu täiendavate puhkepäevade lisandumine 2005. aasta nelja tööpäeva (4 x 8 = 32 tundi) arvelt ei vii Eesti töötaja töönädalat ikkagi eurooplase töönädala tasemele.
Kõige lühem oli töönädal Hollandis, Suurbritannias ja Taanis, vastavalt 31,6, 35,2 ja 35,4 tundi. Kõige pikem töönädal oli Tshehhis, Kreekas ja Lätis, vastavalt 42,1, 41,8 ja 41,6 tundi.

Jõululaupäev on riigipüha

Jõululaupäev on riigipühaks paljudes teistes riikides – näiteks Islandil, Norras, Rootsis, Soomes, Slovakkias, Taanis, Tshehhis ja Ungaris. Seetõttu pole 24. detsembri ehk jõululaupäeva kehtestamises riigipühana midagi uut.
Jõululaupäeva lisamine riigipühade hulka on igati mõistetav, kuna kristlike traditsioonidega riikides on just jõuluõhtu suure emotsionaalse sisuga perekonna, sugulaste ja lähedastega koosolemise aeg. Pealegi langeb sellesse perioodi ka talvine pikk koolivaheaeg.
Läbi aegade on eestlastel, nagu ka teistel Põhjamaade rahvastel, olnud üheks tähtsamaks pühaks talvine pööripäev ja selle ning uue aasta vahele jääv aeg. Sinna vahemikku jääb ka kristlike jõulude tähistamine.
Vilja Savisaar põhjendab talvepühade tähistamise vajadust: „Looduses nii troostitul ajal on inimene eriti vastuvõtlik haigustele, stressile, mistõttu langeb töövõime ja tootlikkus. Inimene vajab midagi helget."
Jõulude ja uue aasta vahelisele ajale jäävatel tööpäevadel tööviljakus tegelikult langeb või muutub pea olematuks, paljud asutused-ettevõtted on juba andnud selle ajavahemiku oma töötajatele tööst vaba aja veetmiseks ja perega koosolemiseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)