Kogu Eesti peab elama!

23. mai 2001


Kohtasin seda ilusat loosungit Jõgeval peetud Kesk-Eesti Messil Mõõdukate boksist saadud Rahva Häält lugedes. Lause seisis partei programmi uues redaktsioonis, mille Mõõdukad nädalavahetusel taas plaani jätsid. Jõgevale sattusin Piibe maanteed palistavate omavalitsuste korraldatud pressipäeval, mille läbivaks küsimuseks oligi see, miks valitsus kogu Eestil elada ei lase …

ALLAN ALAKÜLA

Kolm ametlikku tuiksoont

Päevalehti lugedes jääb mulje, et Eestis on üks peatee, mida Riigikogu ja valitsus ennastsalgavalt altpoolt tulevat survet arvestades rahastavad. See on tee, mis viib Tallinnast hariduspealinna Tartusse, toob elu Eestimaa südamesse Paidesse, veinipealinna Põltsamaale jne jne.
Midagi on kuulda ka Tallinn--Narva suuna arendamisest. Et äkki läheb Venemaaga veel kaubakoridor korralikult käima. Tallinn--Pärnu--Ikla tee peaks olema Eesti valitsuse Balti-leigust arvestades aga täiesti tähtsusetu suund.
Autoga tegelikult sõites märkab iga juht, et parimad on Tallinnast lähtuvad Narva ja Pärnu maanteed. Tartu maantee on nendega võrreldes kitsas, kurviline ja päev läbi masinaid täis. Tartu inimesed ütlevad: eluohtlik kitserada.
Kui Tartu maanteel saab valmis poolteist kilomeetrit värsket asfalti või pannakse mõni uus truup, sõidavad kohale ministrid ja maavalitsejad ning Postimees ja Aktuaalne Kaamera annavad rahvale lootust, et varsti-varsti saab Tallinn--Tartu teed läbida eluga vähem riskides. Narva poole sõites on igal aastal lisandunud mitmeid kümneid kilomeetreid peaaegu Soome headuses teid. Ilma mingi meediakatteta.

Vaadates kolmele põhilisele suunale tänavu minevat raha, selgub, et kõige rohkem saabki poliitiliselt kõige vähem eksponeeritud Tallinn--Pärnu--Ikla tee, koos laenude, riigieelarve ja tagastamatu välisabiga kokku 255 miljonit krooni.
Rahaliselt on teisel kohal on Tallinn--Narva maantee: Euroopa Liidu ISPA abi (91 miljonit), Euroopa Investeerimispanga laen (47 miljonit) ja riigieelarve (16 miljonit), kokku 154 miljonit krooni.
Sisepoliitiliselt justkui kõige olulisema Tallinn--Tartu tee edendamine saab kolmest põhisuunast aga kokku kõige vähem, 144 miljonit krooni (83 miljonit riigieelarvest ja 61 miljonit Maailmapanga laen).

Piibe maantee boikott

Piibe maanteel on plaanis katta 8 kilomeetrit Jägala-Kärevete lõigul. Kusjuures sedagi piskut ei pruugita tänavu ette võtta. Asi pole ainult rahas. Kuna riigiasutused pole lubanud kasutada ka Piibe maantee nime, siis paistab siit pigem reaalpoliitika - elama on määratud ainult paari-kolme Eesti põhitee ümber jääv lähivöönd ning suurteedega konkureerivad piirkonnad surgu välja.

Mis seal rääkidagi moodsa Eesti elu kolmest tuiksoonest geograafiliselt kaugele jäänud Tudulinnast, Antsla-tagusest, Karksi-Nuiast või Kivi-Vigalast. Piibe maantee puhul käib jutt Kesk-Eestist.
Piibe maantee riiklikku boikotti ei saa seletada ka parteipoliitiliste põhjustega a la sealsed omavalitsused pole õiget värvi vmt. Tallinnast Jõgevani on Piibe maantee äärsetes omavalitsustes võimul kas Kolmikliiduga seotud või ausalt parteiliselt angaþeerimata inimesed. Ühtegi omavalitsust pole seal Rahvaliidu või Keskerakonna käes. Sealne rahvas valis kohalikesse omavalitsustesse loosungi: "Kogu Eesti peab elama!" kandjaid. Kolmikvalitsus on riigi tasandil nende arenguvõimalusi sihilikult kustutanud.

Brüsselist vaadates on Tallinn--Tartu tee tõepoolest ebaoluline. Tulevikutransport jookseb Ikla--Tallinna ja Narva vahel. Tallinnast vaadates ei saa Tartu lobby siiski ignoreerida ja nii ongi see kuulutatud Eestis poliitiliseks prioriteediks. Eesti on küll väike aga kolm korralikku teed on siiski kogu maa eluga katmiseks liiga vähe.

Clickivalitsuse internetipoliitika

Regionaalpoliitika ei koosne aga ainult autoteedest (ega enam ka mitte lõpetatud reisirongiliiklusest). Sama küüniliselt ignoreerib Eesti clickivalitsus ka infokiirteede arendamist väljaspool mõnda suuremat linna.
Maapiirkondade internetikasutajad on seatud löögi alla seoses nn vabade sageduste kasutamise lõpetamisega. Riigi poolt toetatud Külatee projekt on sunnitud poe kinni panema. Suurem osa maal maailmavõrku ulatunud kundesid lõigatakse sellest võimalusest nüüd riigi abiga jälle ära. Põhjuseks Eesti Telefoni ja Tele2 lobby.
Riigi osalusel toimuvas Vaata Maailma projektis osalevad firmad ütlevad, et 2004. aastast peaks internetist saama samasugune avalik hüve, nagu seda on maanteed. Maanteedega on Eestis tõepoolest nagu internetigagi: paar-kolm suuremat tuiksoont ja ülejäänud piirkonnad vaadaku ise, kuidas saavad.
Kõige kõvema häälega räägib muide tasuta interneti peatsest saabumisest Eesti Telefon, kelle viimase hinnatõusu tõttu langes sissehelistamisteenuse kasutajate hulk ligi 40% võrra. Pihta sai mõistagi kõige hinnatundlikum sektor.
Tuleb märkida, et erafirma suhtekorraldus ei jää küünilisuse poolest enam märkimisväärselt alla Eesti e-valitsusele.

Edutabel:
Eesti prioriteedid 2001: kolmele peateele kulutatav raha paneb kõik paika.
Kuld: Tallinn - Ikla 255 miljonit krooni
Hõbe: - Narva 154
Pronks: - Tartu 144


Eesti laenab 704 miljonit teede korrastamiseks

TALLINN, 15. mai, BNS. Valitsus kinnitas kiireloomulisena ettepaneku võtta Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) 45 miljonit eurot ehk 704,25 miljonit krooni laenu riigimaanteede korrastamise projekti rahastamiseks.
Saadava laenu abil on kavas lõpetada Tallinn--Narva maantee Maardu--Aaspere lõigu rekonstrueerimise ja katte taastusremondi eelmistel aastatel alustatud tööd. Samuti on plaanis täiendada juba alustatud kogu Ikla--Tallinn--Narva marsruudi korrastamise projekti, mida osaliselt rahastatakse ISPA programmi kaudu ja Euroopa Investeerimispangalt võetud laenuga.
Üldtaastusremondi koondprojekti kuulub riigimaanteede 51 iseseisvat asfaltkattega lõiku kokku 391 kilomeetri pikkuses, mille seisund ei vasta nõuetele teekatete kulumise ja korralise remondi tähtaja ületamise tõttu.
Üldrekonstruktsiooni koondprojekt näeb ette kuue maanteelõigu rekonstrueerimise seoses nende majandusliku ja regionaalse tähtsuse tõusuga ja liikluskasvuga, kokku 43,6 kilomeetri ulatuses. Sama projekti raamides on kavas rajada 166,9 kilomeetrit kergkatteid kruusateede lõikudele (24 lõiku), mis paiknevad tiheda asustusega alal.
Arvestades maanteehoiu pideva alafinantseerimise tulemusel tekkinud põhimaanteede halba seisukorda ning infrastruktuuri olulist osa Eesti Euroopa Liidu nõuetele vastavusse viimisel, võimaldab laen teha hädavajalikke investeeringuid Eesti transiidisuutlikkuse ja arengu jaoks olulisse sektorisse, seisab eelnõu seletuskirjas. Põhimaanteede uuendamine maakondades omab valitsuse hinnangul erilist tähendust ka regionaalarengu aspektist, suurendades investorite huvi nende piirkondade vastu.


Läänemaa teed jäävad parandamata

Minister Toivo Jürgensoni mullu sügisel Haapsalus lubatud teederemondi miljonid jäid saamata ja Lääne teedevalitsus pindab tänavu vaid 13,5 kilomeetrit teed ja remondib väikese Inka jõe silla.
Maakonnaleht Lääne Elu kirjutas, et suurtest töödest jäävad paremaid aegu ootama Risti-Koluvere ja Rannaküla-Taebla teelõigu remont. Mõlema tarvis lubas minister Jürgenson Lääne Elu teatel Lääne maavanema ees selge sõnaga raha.
"Meie arengukava on väga kihvt vaadata. 2001. aastal peaks Lääne teedevalitsus riigilt saama 33 miljonit, saime 20 miljonit," ütles Lääne teedevalitsuse juhataja Vello Kippak.
Lääne teedevalitsuse eelarve vähenes mullusega võrreldes kaks miljonit krooni. "Kui arvestada kütuse ja üldist hinnatõusu, on meil isegi kolm miljonit vähem," leidis ta.
Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi sõnul andis Riigikogu teeremondiks soovitust vähem raha. "Meil on oma soovid, mida Rahandusministeerium kärbib. Riigikogu vähendab seda omakorda ja mis lõpuks eelarvesse jääb, ei saa me prognoosida," ütles ta. "Läänemaal ei ole ka maanteed, millele saaks rahvusvahelist laenu võtta."

Internetifirmad lõid vabasagedusi toetava liidu

TALLINN, 17. mai, BNS. Haapsalus kogunenud internetiteenustega seotud ettevõtted otsustasid luua interneti vaba ja kiiret levikut ning vabasagedusi toetava ühenduse.
See on telekommunikatsiooni valdkonnas esimene koostööd tagav ettevõtmine, mis ühendab ühiskondlikke, kommertslikke, regionaalpoliitilisi huve ja on suunatud tarbija huvide kaitsmisele, teatas üks idee algatajatest, 3KGroup.
Ühendus toetab vabade sageduste kasutamist, mis aitab valdadel ja maapiirkondadel kiiresti luua oma piirkonnas uusi kvaliteetseid ja kättesaadavaid telekommunikatsiooni teenuseid mõistliku hinnaga.
Algatusgrupi nõupidamisel osalesid esindajad firmast Estonian Wireless Network, riiklikust programmist KülaTee, Kernelist, UpGrade Communication AB-st, OÜ-st Linking ning 3KGroup-st.

Ligipääs Internetile avalikuks hüveks

15.-16. mail kohtusid Pärnus mõõttetalgutel 27 Eesti juhtivat visionääri, et pakkuda teid Eesti infoühiskonna arenemiseks ja leida konkreetseid tegevusi, kuidas Vaata Maailma projekt saab kaasa aidata selle visiooni
elluviimisele.
Toodi välja sõnum kogu Eesti ühiskonnale, et alates 1. jaanuarist 2004
peaks Internet olema Eestis avalik hüve nagu teedevõrk. "See tähendab, et baastasemel ligipääsu eest Internetile ei oleks tulevikus vaja kellelgi maksta," selgitas üks visionääridest, peaministri nõunik Linnar Viik.
Kohalolijad leidsid, et projekti Vaata Maailma ülesanne on valmistada
Eesti ühiskonda ette Interneti muutumiseks kõigile kättesaadavaks teenuseks, kuna projekti missioon tõsta Eesti elanike elatustaset ning suurendada riigi konkurentsivõimet Euroopas haakub hästi antud sõnumiga. Vaata Maailma projekti praegused tegevused propageerivad samuti Internetti kui avalikku hüve - selle aasta jooksul luuakse kuni 200 avalikku Interneti-punkti, mille kasutamine on kõigile tasuta.

Vaata Maailma projekti algatasid üheksa Eesti juhtivat ettevõtet:
Hansapank, Eesti Telefon, EMT, Eesti Ühispank, IBM, Oracle, Microlink,
IT Grupp ja BCS. Firmad on lubanud kolme aasta jooksul investeerida
internetiseerimisse rohkem kui 250 miljonit krooni, et koos riigiga viia Eesti internetikasutajate osakaal kolme aastaga Soomest mööda.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)