Läti tõestab, et tänane Eesti valitsus on õigel teel

Eesti ja Läti paiknevad samas majanduspiirkonnas – oleme ju ühed ja samad Balti riigid Ida-Euroopa majandusoludes, kuid ometigi kipume lahku kasvama. Eesti on arenguteel läinud ühte suunda, Läti teise. Lisaks aktsiisipoliitika erinevusele oleme ju kuulnud Läti lahendusest „võtmed panka ja võlast vabaks”, Läti mikroettevõtete soodsast maksupoliitikast ja veel muustki.  Ühesõnaga, Lätil on ette näidata mitmeid majanduspoliitilisi edulahendusi, mis üksteist toetades ja igaüks pisut panustades kogu riigile arengujõudu vaikselt juurde annab. Ja et Läti liigub edasi, selles ei kahtle keegi, vähemalt Lõuna-Eestis mitte.

Läti investeeris tulevikku, Eesti läks välja kiire kasu peale

Läti ja Eesti majandust võib majandusanalüütiliselt väga keerukal ning paljusid segadusttekitavaid detaile kaasaval viisil võrrelda, kuid lõpuks taandub kõik paarile väga lihtsale algtõele. Läti hakkas peale taasiseseisvumist investeerima tulevikku, Eesti läks aga pigem välja kiirema kasu peale. Lätil oli suurem riiklik roll, Eestis hakati ülistama lausliberaalset vabamajandust.

Võrdluseks võiks mõlema riigi paremaks mõistmiseks tuua näite kahest noorest inimesest, kes on ellu astumas. Üks läheb ülikooli, teine otse tööle. Ülikooli läinu võtab õppelaenu ja ainult kulutab, tööle läinu hakkab aga kohe raha teenima. Kumb on edukam? Rahaliselt vaadates justkui see, kes loobus igasugusest edasisest haridusest ja asus kohe raha teenima. Kümne aasta pärast võib aga olukord vastupidine olla. Kõrghariduse omandanud noor töötab juhtival ametikohal, saab suurt töötasu, on ära maksnud õppimisvõlad ning tal läheb väga hästi. Ülikoolist loobunud noorel aga on raskusi ots-otsaga kokku tulemisel, aeg-ajalt on ta töötu ja on sattumas muul viisil allakäigutrepile.

Riikide juurde tagasi tulles – Eesti oli see, kes läks kohe tööle, ja Läti astus ülikooli. Peale taasiseseisvuse teket läks Eesti kiire rahateenimise teed – kõik müügiks ja ainult turumajandus kehtigu. Ei mingeid riiklikke regulatsioone, õige on see, mis raha sisse toob. Kiired erastamised, muud peadpööritavad reformid. Tugevad elagu, nõrgad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Ja tõepoolest, Tallinn oli vabasse maailma astunud Balti riikide lipulaevaks ja Ida-Euroopa üheks turumajandusliku vabanemise sümboliks.

Läti läks seevastu teist teed. Ei kiirustanud kõike kohe rahaks pöörama, võttis asja rahulikumalt, ei kandnud riiki laiali. Lätit süüdistati tagurluses, et ta ei saavat aru sellest, kuidas peaks turumajandusega kiirelt edasi liikuma. Lätile vaadati ülevalt alla, sest seal teenisid inimesed Eestiga võrreldes vähem raha, Läti sai suuremaid tagasilööke 2008. aasta ülemaailmses majanduskriisis.

Läti töö hakkab juba vilja kandma

Jah, Lätil oli raskem, sest Läti käis n.ö. ülikoolis ja polnud kiire rahateenimise hinnaga endale veel tugevat vundamenti luua suutnud. Täna hakkab aga olukord muutuma – Läti aastate jooksul toodud ohvrid ja töö hakkab pikapeale vilja kandma. Riia linn on kujunenud Balti riikide südameks. Läti lennufirma airBaltic lendab edukalt maailma vallutades, kui Eesti ei saa ega saa oma lennundust tööle. Läti eelarvepoliitika saab täna võimaldada odavamaid aktsiise, et seeläbi enda kaubandust ja turismitööstust turgutada. Turistidele atraktiivne olek (mida toetavad nii head lennuühendused kui ka soodne maksukeskkond) aitab omakorda kaasa tuntuse tõusule maailmas ja seega ka investeeringute riiki tulemisele. Viimane omakorda kiirendab arengut ja naaberriikide eest ärajooksmist veelgi.

Mida me kõigest sellest siis meie tänase uue ja keskerakondlikult tüüritava valitsemismudeli kontekstis arvama peaksime? Keskerakond läks valitsusse vigade parandust tegema. Kui Läti läks juba ammu ülikooli, siis meie astusime sinna tagantjärgi: parem hilja, kui mitte kunagi.

Keskerakond ei ole seda meelt, et riigi peaks turumajanduslikult lihtsalt laiali kandma, üliõhukeseks hööveldama ning et meil peaks kehtima vaid röövkapitalismi seadused. Me peame aitama järele neid inimesi, kes on varasemate vabamajanduslike valitsuste tõttu vaesusesse tõugatud; peame ulatama käe kõigile, kes abi vajavad. Kui keegi kahtleb selles, et Keskerakonna juhitav valitsus on õigel teel, siis palun vaadake Läti poole. Saate kinnituse, et meie tänane valitud kurss on õige.

Õnneks on Eesti valitsuses nüüd ka mõistust

Tänu keskerakondliku valitsuse võimuletulekule on nüüd ka Eesti riigi juhtimise juures ajud ja mõistus. Lõppenud on „kõik müügiks”-printsiibi elluviimine ja Eesti arengu osas on hakatud mõtlema aastakümneid ette. Loomulikult ei aita Eestit õigele kursile mitte Keskerakond üksi, vaid arvestatava toe on andnud ka varemalt valitsuses olles suure parempoolse jõu diktatuuri all tegutsenud, kuid nüüd vabanenud koalitsioonipartnerid.

Läti nopib täna oma varasema aruka arengu vilju, kuid meie tegeleme eelkõige eelneva vale kursi negatiivsete tagajärgede kõrvaldamisega. Tagajärgede silumine võtab aega, mis parata. Kuid peagi jõuame ka meie siin Eestis sinnamaale, kus tugeva ja aruka riigi poolt seatud pikaajalised suunad hakkavad meile elatustaseme tõusu ja teisi majandusvõite tooma. Küll saame ka meie tuule tiibadesse. Hea on see, et vale kurss on lõppenud ja ollakse asutud õigele teele. Haigusel enam süveneda ei lasta, ravi on alanud.

Eesti jaoks on ainult hea, kui tal on tugevad naabrid. Põhjas heaoluriik Soome ja lõunas arukalt edukale arengule suundunud Läti. Asudes kahe tugeva vahel, saame mõlema tugevustest õppida ja koostööd arendades ka omalt poolt panustada.

Fakt on see, et meie inimesed on sarnaselt Soomega üha rohkem seotud Lätiga – lisaks majandusalasele seotusele leitakse üha rohkem võimalusi lõunanaabri juures puhkamiseks ja seal ka kultuurisidemete arendamiseks. Lõuna-Eesti jaoks on Läti kui teine ja alternatiivne riik meie omale Eestile, teine igapäevareaalsus ja alternatiiv. Kuid selles kõiges ei ole midagi halba – me elame avatud maailmas, me ei soovi vastanduda. Me õpime oma naabrite tugevustest, pakume neile omi tugevusi ja koostöös arendame välja tõeliselt tugeva inimestele edu toova majandusploki. Keskerakonna juhtimisel töötava valitsuse puhul ei maksa selliste eesmärkide saavutamises hetkegi kahelda.

TOOMAS PAUR,

Riigikogu liige, Keskerakond

[fotoallkiri]    EDUKAS: Läti läks 1990. aastatel Eestist erinevat teed. Ei kiirustanud kõike kohe rahaks pöörama, võttis asja rahulikumalt, ei kandnud riiki laiali. Läti aastate jooksul toodud ohvrid ja töö hakkas pikapeale vilja kandma.

Jaga |