Tooge meie poisid Iraagist ära! Rahvas ootab seda otsust

Manivald Müüripeal,      19. jaanuar 2005


Peaminister Juhan Parts! Töötasin põhjalikult läbi Teie intervjuu Postimehes (08.11.2004) „... me ei saa Iraagis alustatut pooleli jätta". Teie jutt on selline, mis vägisi kutsub vastu vaidlema. Seepärast otsustasin rahva nimel kirja panna mõne mõtte Iraagi sõjast.

1. Meie rahvas soovib kuulda oma peaministri käest täpseid arve, kui palju on Iraagi sõjas tapetud inimesi, kaasa arvatud kohalikud elanikud. Arvatavasti kaugelt üle 100 000 inimese. Kui suured on senised kulutused sõjale (kõigi osalevate riikide kulud)? Kui palju maksab Iraagi purustatud rahvamajandus? Kas on avaldatud hinnanguid, kui palju võib maksma minna Iraagi taastamine?

2. Millist kasu on maailma töörahvas-tavainimene sellest sõjast saanud? Kasu lõikab ainult üks väike rahavõimu esindajate kamp, kes püüab omale mittevajalikku rikkust koguda kümnete miljonite inimeste vere, pisarate ja kannatuste arvel. Kas seda sõda on vaja USA või Eesti põlluharijale, lukksepale, kooliõpetajale, üliõpilasele ja pensionärile? Ükskõik millisele tööinimesele. Teie isiklik arvamus selle kohta?

3. Tänaseks peaks kõigile selge olema, et president George W. Bush valetas maailma rahvastele kõige häbematumal kombel, kui püüdis õigustada sõja alustamist. Kuidas mõista seda, et 21. sajandil läheb üks suurriik oma sõjaväega teise riigi valitsust kukutama? Ameerikaliku eluviisi (raiskava, priiskava) ja kommertskultuuri (lodevate elukommete ja kuritegevuse propageerimise) pealesurumine leiab igalt rahvalt ägedat vastupanu.
Kui kaua võib veel Iraagi sõda kesta? Kui võtta aluseks hukkunute arv ja kõik rahalised kulud (sõjapidamine ja hilisem taastamine), siis on George W. Bush toime pannud 21. sajandi ühe rängema kuriteo. Millal tuleb aeg, kui ta peab astuma kohtu ette?

4. Oleks juba aeg pärida aru Siim Kallase käest. Tema oli peaminister, kes andis USAle lubaduse, et Eesti saadab oma sõdurid Iraaki. Siim Kallase otsus ei olnud läbipaistvalt tehtud ja millegagi põhjendatud. Tema lubadust hakati hiljem rüütama valitsuse ja Riigikogu otsustega. Kas see oli aus tegu?
Siim Kallas peab vastutama oma eksliku otsuse eest. Ta tuleb koheselt Brüsselist tagasi kutsuda. Teda ei või usaldada.

5. Me nimetame oma Iraagis viibivaid sõdureid hellitavalt rahuvalvajateks. See on katse meie rahvast petta. Sisuliselt püüab USA okupeerida Iraaki. Ja meie abistame neid selles.
Kunagi viis Nõukogude Liit oma piiratud väekontingendi Afganistani, kus pidid teenima ka eestlased vastu oma tahtmist. Afganistani sõda leidis laialdast hukkamõistu maailma rahvaste hulgas. Ka paljud eestlased ei pidanud seda õigeks. Kas on mingi erinevus kunagise Afganistani ja tänase Iraagi sõja vahel? Põhiline sarnasus – kaks suurriiki püüavad realiseerida oma ambitsioone.

6. Kõik poliitikud räägivad ümmargust juttu – vaja on kindlustada Eesti julgeolekut ja seepärast peame osalema Iraagis. Kas mõni poliitik võiks konkreetselt mainida, milline sõjaline jõud võib Eestit ähvardada? Kust kandist seda jõudu karta on?
Eestit ähvardab tõsiselt meie poliitikute igapäevane omavaheline kisklemine (või kisklemise teesklemine) ja vastastikune poriloopimine. Meile toob hukatust see, et väliskapital omandab Eesti ettevõtted ja meie inimeste tööga loodud kasum läheb välismaalaste kätte. Meie riigi võib hävitada see, et ametnikud ei oska lugeda (või ei taha lugeda) riigi ega omavalitsuse raha.
Me ei pea kartma mingit umbmäärast sõjalist jõudu ja raiskama sellele oma nappe vahendeid. Meil pole vaja karta idanaabri tääke ega tanke. Meie peame kartma oma majanduse välisfirmade kätte sattumist. Meie peame kartma seda, et rahva enamik muutub väliskapitali sulaseks, keda võib karistamatult ekspluateerida. Võib uskuda, et läänest tulev raha on suures osas Moskva maffia oma. Nii anastatakse meid uuesti. Seda peaksime kartma.

7. Arutame ühiselt Teie lauset: Eesti ei ela vaakumis, ta peab oma kohustusi täitma ja peab võtma osa maailma probleemide lahendamisest.
Kes põhjustas Iraagi probleemi??? See ei ole maailma probleem, vaid Bushi oma, kes on väikese rahameeste grupi lõa otsas ja täidab kõik nende tellimused.

8. Veel üks teie lausung: Eesti iseseisvust tuleb kindlustada iga päev. Imestan, et kui Eesti poliitikutel on vaja sellest rääkida, siis on nad põõsas. Kui aga on vaja edvistada, on nad nähtaval. Miks kardavad poliitikud tulla rahvaga kohtuma ja nende muresid ära kuulama? Olen omakandi rahva nimel teinud vist 15–20 poliitikule ettepaneku, kahjuks ei taha keegi tulla. Rahvas ei pea poliitikut kutsuma, vaid poliitik peab ise leidma tee rahvani.
Miks meie erakonnad annavad poliitilise selgitustöö tegemise reklaamifirmade kätte? Seda peab tegema partei ustav sõdur, kellel on kindlad isiklikud veendumused partei eesmärkide täitmiseks. Kui keegi räägib isikliku veendumuse alusel, siis paneb see jutt kuulajad vähemalt kaasa mõtlema. Kuid palgatud reklaamitegijad kordavad mingeid päheõpitud lauseid, millega kuulajaid ei veena.

9. Ei maksa loota, et häda korral tullakse meile appi. Meenutame viimast poolsajandit. Kuulasime Ameerika Häält ja ootasime „valget laeva". Meile anti pidevalt lootust, et varsti tullakse meid päästma. Kahjuks oli ka neid, kes jäid seda ajupesu uskuma ja püüdsid kaasa aidata nn vabaduse tulekule. See omakorda suurendas meie rahva ohvrite arvu. Võib oletada, et ega meid keegi tulevikuski abistama ei tule.

10. Te soovitate poliitikutele ja ajakirjanikele, et igal hommikul küsigu nad endalt – ega me pole Lääne mõjusfäärist välja libisema hakanud? Millist ohtu on sellest karta? Kuidas mõjub järgnev pool sajandit eesti rahva saatusele? Poolsajandi Moskva alluvuses elasime üle ja säilitasime oma keele ning kultuuri. Kui palju on 50 aasta pärast veel eesti keelt ja rahvuskultuuri siin Läänemere tuulisel kaldal? Seda ei julge praegu keegi ennustada.

11. Millal tuleb see päev, kui meie valitsus teeb USA valitsusele tõsise avalduse? Soovitab kohe Iraagi rahvalt vabandust paluda, hüvitada kõik USA põhjustatud sõjakahjud ja oma väed ära viia.
Kui toome praegu oma sõdurid Iraagist ära, ei ole see vastutustundetu tegu. Kui äratoomise algatab peaminister Juhan Parts, peetakse seda riigimehelikuks sammuks ja see parandab tunduvalt Res Publica mainet rahva silmis. Meie rahvas ootab sellist sammu. Palun tehke see otsus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)