Rosolje erakond vabariigi seest

JAAN NIIN,      22. mai 2002


Selline mulje Res Publicast jääb kui seda teistest parteidest rahameeste üle meelitamist pealt vaadata. Juhti on nad kaua otsinud. Kas Isamaaliidu reetnud ja Tallinna linnapeana läbi põlenud Tõnis Palts selleks sobib, jääb valijate otsustada.

Mina mäletan, et see oli juba kümme aastat tagasi, kui kusagil nurga taga tegutses üks grupp noori inimesi koondnimetuse Res Publica all. Nad tegid parteistumiseks harjutusi kooskäimiste, avalduste, ähvarduste, lubaduste ja muu selletaolise näol. Nad olid kogu selle aja sügavalt veendunud, et niipea kui nemad "riigipiruka" juurde pääseksid, saaks ka riik kohe lühikese aja jooksul "korda tehtud" ja uue näo. Väheusutav on ka ime, et see noorte "suur asi" oleks nii kaua püsti seisnud lihtsalt taevase püha vaimu toel ja seetõttu pidi grupil olema rikas hoolitsev "huviline" kõrval, kes selle rahastamist korraldas. Nõnda võis see noorte suur soov, "õigel ajal" parteiks saada, olla ka kellegi poolt nende jaoks juba ammu ette määratud.
Ka tänane erupresident Lennart Meri ise oli juba mitu aastat, nii Presidendi Kantseleis kui ka juhtkonna vahetusega Riigikontrollis, Res Publicale parteistumiseks kaadreid hoolsalt kasvatanud, andes nendele ühtlasi vabad käed platsi puhastavate "inimkatsete" tegemiseks. Tulid ju Respublica peajõud Kadriorust ja Riigikontrollist. Ja võttiski läinud sügisel nende kaadrite esimene eðelon Eesti parteimaastiku ründejoonel oma koha sisse. Lisaks lubas erupresident ise, ametist vabanemise järel, sellele "Jugendile" ka patrooniks hakata.
Aga üllatus oli suur, kui asi jõudis tegeliku parteitegemise tasandile, sest siis ei leitud nende noorte hulgast juhivõimetega tegelasi. Kuigi külluse sarvest ideede puistajaid oli seal piisavalt, aga ideed muutusid lihtsalt idee-aganateks, kuna nende elluviimiseks ei jätkunud seal enam ei mõistust ega oskust. Võimuvõtutöö-tegijad olid jäänud lihtsalt ettevalmistamata. Aga partei tegemist ei saanud enam edasi lükata, ja see näis olevat juba "vana..." enda tahtmine.
Seoses selle partei loomisega meenus mulle kunagi Moskvas kuuldud lugu kui isake Stalin "kinkis" umbes 70 aastat tagasi Kaug-Idas juutidele oma maalapi ja toimetas nad sinna elama. Peatselt saatis Stalin neile korralduse, et teatataks seal kolhooside moodustamisest. Kuid vastust ei tulnud.
Saatis uue korralduse. Ikka pole vastust. Alles kolmanda käsu järel saabus raport: "Kallis Jossif Vissarionovitð. Vastavalt Teie korraldusele on kolhoosid moodustatud. Palun saatke kolhoosnikud kohale!"
Piltlikult öeldes, juhtus nüüd Res Publicas eeltooduga midagi väga sarnast. Siin võeti uut parteid moodustama "kogemustega parteilased" - alates endistest NLKPlastest ja lõpetades tänapäeva-Eesti erakondade pudemetega, kellest osa on ka endale igavesti soojemat kohta otsivad "rändrüütlid". Tõnis Palts on parim näide. Nüüd vist võib poliitikute "liikide mitmekesisuse" tõttu võrrelda Res Publicat ka Noa laeva seltskonnaga. Milline võiks küll olla sellise "rosoljepartei" mõju arengutele Eestis kui see võimule pääseks?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)