Tallinna linnaeelarve - uue alguse tugev vundament

Tallinn on leidnud endas jõudu täiel määral jätkata linna abipaketiga ning suudab  investeerida tulevikku.  Tallinn ei keera selga kultuurile ega üritustele, mis on olulised linna elanikele ja mille tähtsus majanduskriisi ajal on suurem kui kunagi varem. Tallinn on loonud vundamendi uueks alguseks ja jätkuvaks kasvuks.

Esmakordselt on Tallinna linnaeelarve kulude koosseisus moodustatud reserv, mille eesmärgiks on suurendada eelarve paindlikkust ja mis aitab linnal vastu seista tänase majanduskeskkonna heitlikkusest ja määramatusest tuleneda võivatele ootamatustele.  Reservi maht on 105 miljonit krooni, millest on kavas vajadusel katta võimalikke tulude alalaekumisi ja erakorralisi kulusid.

Sotsiaalkulude arvelt majanduskriisi kinni ei maksta

Vaatamata riigi majandust hävitavale majanduskriisile ei kavanda Tallinn 2010. aastal sotsiaalse suunitlusega kulutuste vähendamist. Linnavõim ei pea õigeks, et tänast majanduskriisi üritatakse kinni maksta sotsiaalkulutuste arvelt.  Erinevalt Eesti riigist ei lähe Tallinn kõige nõrgemate ja kaitsetumate kallale, vaid hoopis suurendab sotsiaalse suunitlusega meetmete osakaalu eelarves.  Sotsiaalkulutuste proportsiooni saime tõsta sisemiste ressursside ja eelarveridade ümberpaigutuste arvelt.

Nii nagu Tallinn ei lähe majanduslangust vähekindlustatud elanike kaela lükkama, nii ei tee linn ka oma töötajatest majanduskollapsi ohvreid. Tallinn hoolib neist ja soovib olla teistele kohalikele omavalitsustele turvalise töökeskkonna loomisel eeskujuks. Tallinna personalipoliitika pikaajalise  tava kohaselt peavad linnavalitsuse professionaalsed töötajad ning võimalikult kõrge tasemega linnateenistujad teenima ka konkurentsivõimelist töötasu. Seega on Tallinna 2010. aasta eelarve üles ehitatud viisil, et vaatamata majanduskriisile säilitatakse inimeste töökoht ja põhipalk.

Osaline palgakulude kokkuhoid

Tallinn on taganud küll töötajate sotsiaalse turvalisuse, säilitades töötasu ja töökohad, kuid tulenevalt majanduslanguse sügavusest ning riigivõimu vaenulikust suhtumisest kohalikesse omavalitsustesse on eelarves siiski mindud personalikulude osalise kokkuhoiu teed. 

2010. aasta eelarvesse ei ole, erinevalt varasemast, planeeritud enam puhkusetoetust ning töötajate motiveerimiseks ja erakorralisteks sündmusteks nähakse senise viie protsendi asemel ette kaks protsenti aasta ametipalgafondist.  Kokkuhoid on tehtud raske südamega ja on töötajatele kahtlemata valus, kuid teisalt tagab linnaeelarve konkreetsus töötajatele ka raskes olukorras  kindlustunde, et see, mis lubatud, ka tegelikult tagatakse.

2010. aasta palgakorraldus Tallinnas, kus teenistuja töötasust moodustab ametipalk 98 protsenti, on suur samm läbipaistvuse  ja selguse suunas.  2009. aastal oli see näitaja 91 protsenti, enne seda 87 protsenti. Tallinna töötasustamissüsteemi muutus mõjub kindlasti hästi Eesti avaliku sektori üldisele palgakorraldusele.

Linna abipakett viiakse ellu täies mahus

2010. aasta linnaeelarve tugevus on ka selles, et Tallinnas kavandatud abipakett viiakse ellu täies mahus. Vastavalt plaanitule lubavad abipaketi meetmed astuda järgmisel aastal jõulisi samme tööpuuduse leevendamisel, toetuste ja sotsiaalabi vallas, raskustesse sattunud inimeste nõustamisel, soojusenergiakulude vähendamisel, ettevõtluse toetamisel ja tarbijakaitses.

Abipaketti kuuluvatest meetmetest tõstaksin esile sotsiaalsete töökohtade loomise toetust, töökohtade loomist linna ettevõtetes, toimetulekuraskustes perede toetamist, kütte hinnatõusu kompenseerimist, pensionilisa maksmist, supiköökide tegevuse toetamist, kodututele öömaja- ja varjupaigateenuste osutamist, töötute rakendamist heakorratöödel ja nende juriidilist nõustamist. Vähetähtsad ei ole mitu korteriühistutele suunatud toetusprogrammi, näiteks „Hoovid korda" ja „Fassaadid korda".

Mahuka abipaketi elluviimist tänases majanduskriisis tuleb lugeda suure töö tulemuseks ja märkimistväärivaks saavutuseks, millega Tallinn on eeskujuks kõigile kohalikele omavalitsustele. Loomulikult koputame sellega ka kõiki kulusid kokku tõmbava ja majanduslangusele hoogu juurde andva lausliberalistliku riigivõimu südametunnistusele.

Tallinna areng ei peatu

2010. aasta linnaeelarve tugevust näitab ka asjaolu, et vaatamata üliraskele makromajanduslikule taustale on eelarves ette nähtud miljard krooni ainuüksi investeerimiseks. Tallinn ei saa endale lubada, et majanduslanguse ajal linna areng peatuks. Erinevalt riigis seisaku esile kutsunud valitsuskoalitsioonist tunneb Tallinna juhtkond vastutust Eesti pealinna edasise arengu ees ja teeb kõik, et meie omavalitsuste lipulaev jätkaks senise eduga.

Tuleval aastal on investeeringute prioriteetideks suuremahulised ja välisrahastuse toel ellu viidavad projektid. Jätkatakse Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimist. Munitsipaalelamuehituse käigus rajatakse linnale täiendavalt 700 korterit. Renoveeritakse neli kooli. Lõpetatakse kavandatud veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamine. Alustatakse tööstuspargi kolmanda etapiga. Peale selle rekonstrueeritakse Rummu tee ristmik, rajatakse kergliiklusteed nii Harku raudteele kui ka linna ühendamiseks lähivaldadega, korrastatakse kaks linnaturgu, renoveeritakse Salme kultuurikeskuse haljasala ja Jaani kirikut, ehitatakse sotsiaalmajutusüksus ja peremajad lastekodukasvandikele. Kavandatakse püstitada Marie Underi büst ja alustada Linnahalli ümbruse korrastamise esimest etappi. 

Tallinn panustab kultuuripealinnasse kaks korda rohkem kui riik

Mahukate ja tänases majanduslanguses eriti kriitilise tähtsusega investeerimisprojektide kõrval ei jäta Tallinn unarusse ka projekti „Tallinn - Euroopa kultuuripealinn 2011". Kuigi linnal ei ole järgmisel aastal võimalik panustada kogu vajaminevat summat, on meie panus sellesse projekti Eesti riigi omast kaks korda suurem. Ka 2010. aastal toimub linna kultuurielu üks tähtsündmusi Birgitta festival, jätkatakse rannapromenaadi ehitamist, toimuvad merepäevad ja lillefestival, tööd alustab linnatelevisioon, ehitatakse Kultuurikatelt ja teostatakse „Kultuurikilomeetri" projekti.

Niisiis on Tallinn oma 2010. aasta eelarve koostamisel lähtunud eesmärgist, et tänases keerulises majandusolukorras tagada eeskätt kõigile linnaelanikele nende teenuste kättesaadavus, mida linn on siiani pakkunud, jõudumööda jätkata ka linna arengut ning senisest enam abistada vähekindlustatud isikuid ja töötuid. Kõike seda silmas pidades saame väita, et Tallinna 2010. aasta eelarve on tugev vundament uueks alguseks ja edasiseks arenguks. Seda vajavad nii Tallinna elanikud kui ka Eesti tervikuna.

DENISS BORODITŠ, Tallinna abilinnapea

Jaga |