Mis huvitab Soome ajakirjanikku?

URMI REINDE,      06. november 2002




Enne kohalikke valimisi külastas Keskerakonna naiskogu KENA Soome ajalehe Suomenmaa ajakirjanik Pirkko Wilen. Ta tegi intervjuu KENA liikmete Nõmme linnaosa valitsuse ametniku Anne Hörraki ja Riigikogu Keskfraktsiooni nõuniku Signe Tiitsoga.

Tallinnas-käigust ilmus Pirkkol Suomenmaas pikk ülevaade "Puheet eivät riitä, tarvitaan tekoja" (Jutust ei piisa, vajatakse tegusid).

Mis on tavaeestlase suurim probleem?

Wilen kirjutab kohtumisest Siim Kallasega, kes ei osanud vastata Soome ajakirjaniku küsimusele, mis on praegu tavalise eestlase suurim probleem?
"Igas riigis on rahulolematuid inimesi," nentis Reformierakonda juhtiv majandusmees. Kallase sõnul on Põhjamaade ühiskonnad küll väärt, et nende taseme poole püüelda, kuid Eesti ei saavat neid otse ja kiiresti kopeerida.
Keskerakonna naised Hörrak ja Tiitso aga teadsid ühe sõnaga öelda, mis on tavalise eestlase suurim probleem: ebaturvalisus.
Kui Eesti sai vabaks, kirjutab Wilen, võtsid juhtimise kõigis parteides kindlalt oma kätesse mehed. Ka KENA tekkis alles paar aastat pärast Keskerakonna loomist. Täna loodavad kesknaised ühise tööga palju ära teha. Üks võimalus on kandideerida - äsja lõppenud kohalikel valimistel olid kõigist Keskerakonna kandidaatidest 38% naised. Samuti tegutseb ühiseesmärkide nimel erakondade naisteühendus, kus eri erakondade naised arutavad nn naiste asju ning tõstatavad ajakohaseid probleeme.
Viimati oli naiseühenduse külaline lastearst ja arutluse all uimastisõltuvus, mis tekib järjest nooremate, juba 12-13aastaste laste hulgas.

Lastega perede toimetulek

Anne Hörrak rääkis Soome ajakirjanikule, et üks eesti kitsaskohti on lastega perede toimetulek. Pereelust sõltub ju, et lapsed saaksid elada turvalises lapsepõlves ja väldiksid sattumist uimastiteele. Samal ajal kui eri parteide mehed vaidlevad lastetoetuste tõstmise üle, on Hörraki sõnul veelgi kiiremini vaja elatisraha neile üksikemadele, kelle mees on pildilt kadunud.
Raske küsimus on, et suur hulk noori on töötud. Siin on põhjus see, et täiesti on lagunenud nõukogudeaegne kutsekoolide süsteem. "Neile, kellele ülikool ei sobi, ei jätku küllalt valikuvõimalusi," kurdab Hörrak.
Vanu aegu ei taha keegi Eestis tagasi, kuid tuleb möönda, et paljud asjad on praegu halvemal järjel kui enne iseseisvumist. "Peamine vahe on laste harrastusringide hinnas. Kui mu vanem tütar käis varem nii muusika- kui kunstiringis, siis temast kaheksa aastat noorem õde küsib enne oma soovide ütlemist: kui palju see maksab?"

Õigusabi vähekindlustatuile

Kesknaiste meelest on veel üks probleem, mis väärib naabermaa ajakirjanikule teadvustamist. Nimelt see, et vähekindlustatud inimesed saaksid samuti juriidilist abi. Anne Hörrak on ise lisaks läbinud õigusteaduse kursuse, kuigi on ülikoolis õppinud psühholoogiat ja kasvatusteadust. Kuid oma igapäevases töös ta näeb, kui abitud on inimesed tegelikus elus bürokraatiaga võideldes.

Kohtumine Kesknädala toimetuses

Koos Signe Tiitsoga käis Suomenmaa ajakirjanik ka Kesknädala toimetuses. Teda huvitas, kuidas on Keskerakonna ideed ja seisukohad leidnud eesti ajakirjanduses kõlapinda. Kesknädala ajakirjanikud olid sunnitud tunnistama, et kuigi viimasel ajal on märgata juhtivate meediaväljaannete huvi suurenemist keskpoliitikute vastu, on kolm aastat tagasi sündinud ajaleht Kesknädal siiski teinud Eesti suurima erakonna tutvustamisel märksa valgustavamat tööd. Ajalehes Suomenmaa ilmuski Soome lugeja teavitamiseks foto Keskerakonna kolmest ajalehest - Seitse Päeva, Kesknädal, Pravo i Pravda - allkirjaga: Keskerakond on ainus erakond Eestis, kellel ilmub üks kord nädalas oma ajaleht, mis on suunatud otsesuhtlemisele rahvaga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)