Eesti Teaduste Akadeemia seisukohavõtt

1997. aasta algul jõudsid avalikkuse ette Narva Elektrijaamade enamusaktsiate ettevalmistatava müügi asjaolud kahtlasele ja hiljem tegelikult maksujõuetuks osutunud energiafirmale NRG. Teadlastes kutsus see põhikapitali laiendamisega seotud reorganiseerimine esile üksmeelse protesti, mis formuleeriti 36 akadeemiku avalikus kirjas. Samalaadseid proteste koostasid ka mitmed teised ühiskondlikud organisatsioonid. Lepingu elluviimine oleks ju tähendanud riigi loobumist peremehe rollist põlevkivienergeetikas, tõsist hoopi Eesti energiaalasele julgeolekule. Pealegi ei tunne raha piire ja aktsiate omanikud võivad liikuda ühelt maalt teise. Täna, teades NRG-ga toimunut, on seda ilmsem, et omanikuks oleks võinud saada suvaline rahakas, kuid võimalik ka, et esmajoones poliitiliselt motiveeritud jõud. Kriitika tulemusena kokkulepped tühistati peale aastaid kestnud ja riigile kahjulikku debatti. Narva elektrijaamade renoveerimise esimene etapp viidi läbi Eesti Energia omavahendite ja laenude abil. Tarbija sai elektrit kindlustunde ja mõõduka hinnaga, osa toodetud elektrist eksporditi, ettevõte on saanud suurt kasumit.

Nüüd saame jälle teada ettepanekutest kontserni Eesti Energia omanikeringi muutmiseks ja selle aktsiate viimiseks börsile aktsiakapitali laiendamiseks. Seda põhjendatakse jälle, nagu NRG puhulgi, raha saamisega elektrijaamade renoveerimise jätkamiseks.

Vahepeal on Eesti Energia struktuur muutunud, sellest on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele välja viidud riigile kuuluva omaette ettevõttena elektri ülekande põhivõrk nimetusega Elering. Uute kavade alusel viiakse börsile kontserni põhiline osa - põlevkivi kaevandamine, elektri ja põlevkiviõli tootmine ja elektri ülekande jaotusvõrk. Oleme seisukohal, et riigile strateegilise tähtsusega, energeetilist julgeolekut tagava ja rahvusvahelist tehnouuendust pakkuva ettevõtte tootmisosa tuleb jätta riigi omandisse. Renoveerimise uue etapi rahastamiseks sobib nüüdki esimeses etapis järeleproovitud skeem.

Ei tohi unustada, et põlevkivienergeetika on meie riikliku iseseisvuse oluline garantii ja kontroll selle üle peab kuuluma ühemõtteliselt Eesti Vabariigile. See kontroll peab olema täielik.  Tuletame meelde, et Eleringil ja Eesti Energial on arendamisel ulatuslik tuulikuehitusprogramm, aga tuule muutlikkuse tasakaalustamiseks vältimatult vajalik reservenergia peab nende kavade realiseerumisel olema samuti tagatud meie endi kasutuses ja käsutuses olevate elektrienergia tootmisvõimsustega, olgu selleks siis  põlevkivi-  ja/või tuumaenergeetika. Eesti ei tohi võtta täiendavaid  julgeolekuriske ja me oleme seisukohal, et nende võtmiseks pole ka tegelikku majanduslikku vajadust.

Eesti TA Energeetikanõukogu 30. oktoobri 2009 istungil olid põhikapitali laiendamiseks börsileminekule vastu kõik kohalviibivad Nõukogu liikmed ja samale seisukohale asusid Eesti TA juhatuse 4. novembri 2009 istungil kohalviibinud akadeemikud. Taotleme, et riigiorganid ei kordaks NRG-laadseid otsuseid niivõrd olulises küsimuses.

12. novembril 2009

Kesknädala toimetus palus kommentaari Teaduste Akadeemia peasekretärilt LEO MÕTUSELT, kes selgitas, et formaalselt ei ole tegemist avaliku kirjaga, vaid Eesti Teaduste Akadeemia pöördumisega valitsuse ja Riigikogu poole, mis saadeti ka ajakirjandusele. Selline suhtlusvorm tuleneb Teaduste Akadeemia seadusest. Pöördumise tekst kujunes TA Energeetikanõukogu koostatud kirjast, mis läbis TA juhatuse liikmete poolsed täiendamis- ja parandamisvoorud. Neis voorudes ei tulnud esile ühegi juhatuseliikme eriarvamust. Kiri kajastab sajaprotsendiliselt Akadeemia juhatuse ja Energeetikanõukogu liikmete seisukohti.

-o-

Jaga |