Palju õnne, juubilar Margarita Tšernogorova!

See väikesekasvuline daam on Eesti poliitikas raskekaallane kui austatud rahvasaadik. Kuigi teistest poliitikutest vanem, annab ta silmad ette nooremate funktsionääride meeskonnale. Teda võiks võrrelda vilka puksiirina keset jäiku lainereid Tallinna poliitika-akvatooriumis, kus ta on üle elanud juba viis volikogu esimeest.

Margarita Tšernogorova saadikustaatus pole kujunenud juhuslikult – ta on üks neist naispoliitikutest, kes on kulgenud vanemate jälgedes. Tema ema Natalia Tomson oli poliitikas juba päris noorelt, Oktoobrirevolutsiooni aegadest; Eesti NSV-s töötas vastutaval ametikohal Kohaliku Tööstuse Ministeeriumis.

See, et Margarita elas tüdrukukesena üle Leningradi blokaadi, kindlasti karastas teda ülejäänud eluks. Ja üheksakümnendad aastad tulidki talle külma dušina. Vabariikliku tähtsusega personaalpensionäri elu tegi ühel hetkel järsu siksaki – ta jäi ilma kõigest; ka eluase tagastati nn õigusjärgsetele omanikele. See seadis valiku ette – mis teha edasi? Koos kolleegiga otsustas ta asuda oma endise õpitud elukutse juurde: pangast võeti väike laen, ja aasta pärast seisis nende õigusbüroo kindlalt jalul. Tema kodanikujulguse järele tekkis suur nõudlus. Soov seista kaasinimeste õiguste eest viis teda poliitiliste sündmuste ja kirgede keskmesse.

1993. aastal kandideeris Margarita Tšernogorova esmakordselt kohalikel valimistel, kogudes 1557 häält. Sellest ajast peale on teda viis korda valitud Tallinna linnavolikokku. Heatahtlikud nendivad sel puhul: eluaegne volikoguliige; mitte niiväga heatahtlikud: nagu oleks sinna naelutatud…

Paljudele imponeerivad Margarita Tšernogorova kui juristi õiglustunne ja südikus, tema sõnavõtud nii volikogus kui ka ajakirjanduses – kompetentsed artiklid, milles ta reageerib selgemast selgema sõnaga ka seal, kus teised eelistavad vaikida. Ei möödu istungit, kus ei kuuleks tema häält. Järjekindel on ta ka näilistes pisiasjades. Näiteks räägitakse, et Mustamäel said pargipingid paika just tänu tema initsiatiivikusele.

Vaatamata aukartustäratavale elueale tõuseb Margarita Tšernogorova ilmse kergusega üles mööda võimuhoone järske treppe, nagu tema tütar Yana Toom liigub edasi poliitilise karjääri redelil ja on nüüd Europarlamendi saadikuna valmis sulgema suu mistahes astme poliitikul. Kahtlemata on noorem tütar Margarita Tšernogorova parim saavutus. Ega ta isegi jääks jänni euroopalikel poliitbataaliatel.

Kuidagi ei saa jätta märkimata, et vaimselt rikas Margarita Tšernogorova on ka rikas vanaema – tal on kuus lapselast. Suur ja soe, üksmeelne perekond. Ja ka siin on keskmes tema – heatahtlik ja sooja südamega ema-vanaema-vaarema. Ka linnavolikogu liikmed ütlevad vahel, et tunnevad end temaga vesteldes koolijütsidena, kui ta toob välja selliseid fakte, millest neil varem aimugi polnud.

 Oma elujaatuse ja energiaga annab ta eeskuju neile, kes arvavad, et pensioniiga pole maailmalõpp – et võiks jääda loiult loorbereile. Tema puhul äratavad imetlust eruditsioon ja suhtlemisosavus, elav huvi kõige vastu. Vestluskaaslasena on ta asendamatu igas seltskonnas, oma seisukoha teeb selgeks näilise kergusega – suu peale igatahes kukkunud pole. Küllap tahaks sellist energilist daami oma ridades näha iga fraktsioon. Aga võta näpust, keskerakondlased oma kallist Margaritat juba kellelegi ei loovuta!

RAUL  RATMAN

ajakirjanik

Jaga |