Estoniast tagasi Riigikokku

ALLAN ALAKÜLA,      05. september 2001



Alustuseks unustagem presidendivalimiste juures jutt põhiseaduse vaimust ning rohkem või vähem rahva tahet arvestavatest valimissüsteemidest. Räägime otse parteilistest huvidest.
Reformierakonnast sai suur valijameeste kogu toetaja pärast seda kui nende parteiluure kohtadel ja avaliku arvamuse küsitlused näitasid Toomas Savi veenvat edumaad Peeter Tulviste ees. Isamaaliidust ja Mõõdukatest said veendunud Riigikogus valimise pooldajad pärast seda kui taibati, et EÜS-laste tandem Tulviste-Tarand Estonia saalis läbi ei löö.
Eestimaa Rahvaliit on kogu aeg rihtinud Arnold Rüüütli põllul esitamisele, sest Riigikogus on tal toetajaid vaevalt pisima fraktsiooni jagu. Keskerakonnal on aga kõik põhjused arvata, et tema Riigikogu fraktsiooni osakaal parlamendis on tugevam partei seisust valijameeste seas.

Kui suurt ei tea keegi aga väidetavalt väga olulist osa valijameeste kogust ei kontrolli siiski erakonnad. Enamasti ei aita ka parteide aparatðikute süstimine valdade vahel. Järelikult saab omavalitsejaid mõjutada ainult meedia kaudu, ning ajuloputus ongi alanud.
Vaatame lehtede pealkirju pärast Riigikogu kolme valimisvooru: "Opositsoon läks lõhki", "Savisaar reetis Reiljani" jne. Tegelikult võitis Kreitzberg kolmest voorust kaks ja kolmandas jäi viiki. Selline tulemus tundus veel paari kuu eest enamikule vaatlejatele võimatu.
Kreitzberg kaotas pärast Reiljani ja Siimanni pikalt saatmist kolm häält. Isamaaliidust keeldus aga neli saadikut alla kirjutamast Tulviste ülesseadmispaberile. Salajasel hääletusel võis valitseva partei kandidaat kaotada ka rohkem hääli. Teadagi miks polnud see ajalehtede esiküljeteema. Nii nagu võetakse õukonnalehtedes rahulikult sedagi, et kolmikliidu tähtsuselt teine partner Reformierakond pole koalitsioonikaaslastega presidendikandidaadi üle isegi mitte tülis, vaid lubab lõpuni minna oma kandidaadiga.

KESKMÕTE:
Samad tegelased, kes veel suve hakul ägedat kommunismivastast sõnasõda pidasid, esitlevad praegu Rüütlit väärika märtrina, kellega üritatakse blokeerida Keskerakonna kandidaadi teed Kadriorgu.

Täna ei jookse presidendivalimistel huvi koalitsiooni ja opositsiooni piiri mööda ja see on hea.
Keskerakonna tüüpi valijameeste teine eelistus pole Arnold Rüütel, vaid pigem Toomas Savi. Niisamuti annab enamik Rahvaliidu meestest teise eelistuse mitte Kreitzbergile, vaid Savile. Veel laiali minemata koonderakondlastele on Savi enamasti ka esimeseks valikuks.
Mõõdukad annavad hääle üsna kergesti Tulvistele. Kõik isamaalased ei vali aga Tulvistet ega pruugi kalduda ka Tarandi poole. Savi ega Rüütlit ei vali nad kindlasti ja nii ongi endistele ERSPlastele pärast Kelami kõrvaldamist ootamatult soodsa mulje jätnud hoopis Kreitzberg.
Kreitzbergil siiski alles läheb raskeks: seni käis ta telestuudiotes kerge südamega nagu Arnold Rüütelgi ja jättis krampis Savi ja Tulviste kõrval vabalt ja siiralt esineva aruka inimese mulje. Meedia teda eriti ei rünnanud, kuna ohtu kolmiku kandidaatidele ei nähtud.
Nüüd on olukord muutunud, kolmikmeedia üritab tõsta pigem Rüütlit ja Kreitzbergi peita. Needsamad tegelased, kes veel suve hakul ägedat kommunismivastast (põhiliselt oli see mõeldud küll Savi kustutamiseks) sõnasõda pidasid, esitlevad praegu Rüütlit üllast rolli täitva väärika märtrina - Rüütliga üritatakse blokeerida Keskerakonna kandidaadi teed Kadriorgu. Selle nimel soovivadki kolmikliidus kõige kommunismivastasemad ekskommunistid edu Rüütlile.

Reformierakond ning Rahvaliit&Koonderakond on praegu huvitatud oma potentsiaali realiseerimisest valijameeste kogus. Isamaaliit&Mõõdukad ning Keskerakond on objektiivselt huvitatud valimiste tagasitoomisest Riigikokku. Risk, et Savi sel juhul Estonias siiski ära valitakse on olemas aga kolmel olulisel erakonnal on siiski ka reaalne shanss tuua valimised tagasi Riigikokku. Sel juhul kaoks ringist ilmselt kõik senised pretendendid ja mängu tuleks parteidega pehmemalt seotud tegelased.

Veel ei paista opositsiooni ja koalitsiooni osapoolte vahel olevat sündinud kokkuleppeid ühiskandidaadi leidmiseks. Eeldused selleks on aga täna olemas ja seda eeskätt tänu praegusele valimissüsteemile, kus on tasakaalus nii Riigikogu kui kohalikud omavalitsused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)