Huvitavad küsimused õiguskantslerile

MALLE SALUPERE,      13. oktoober 2004


Õiguskantsleri ootamatu innukus põhiseaduse kaitsel võitluses Tallinna linnavõimuga paneb tavainimese küsima, kas ei riku põhiseadust kõik omavalitsused, kes kehtestavad soodustusi oma piirkonna elanikele. Näiteks Tartus kasutavad tasuta linnatransporti nelja- ja enamalapseliste Tartu perede liikmed, mitte aga linnakoolides õppivad linnalähedaste omavalitsuste alamad. Praamivedude erinevad hinnad saarlastele ja mandrirahvale õigusesilma samuti kohtusse ei näi kihutavat.
Veel huvitavam on see, et õiguskantsler peab skandaalseks riigikogujate üheaegset istumist ettevõtete nõukogudes, kuid mitte seda, et nad kohalikes volikogudes on iseenda kui seaduseandja tahte täitjad.
Ja kõige huvitavam on küsimus, miks õiguse- ja õiglusekaitsjat ei häiri uus valimispraktika, mis minul kui valijal viib küll viimase kui soovi hääletama minna. Kui mõned inimesed tahavad vahetada erakonda, on see nende südametunnistuse (!?) küsimus. Kui aga ühele erakonnale antud hääled saab tühistada teise kasuks ja tekitada sellega Riigikogus või volikogus fraktsiooni, mida keegi pole sinna valinud, ja kui see kõik on meie seaduste ja põhiseadusega kooskõlas, tuleb seda nimetada anarhiaks, mis lubab oodata täiesti juhitamatut parteidevahelist rändamist ja lehmakauplemist.
Mis takistab ettevõtlikke inimesi ostmast end populaarse partei nimekirja esikümnesse, et pärast valituks osutumist teenida oma investeering tagasi rikka, kuid vähem eduka erakonna ridades või tekitada parlamendis uus erakond?
Meie "sotsiaalliberaalid" annavad praegu selles eeskuju. Kuid erakonnad, kes nende inimeste endist populaarsust püüavad, teevad panuse valele hobusele, lootes neist häältepüüdjaid tulevastel valimistel. Rahvas ei armasta reetureid-intrigaane ja "vihkab valesid, ka ilusaid". Praegu on nad küll tekitanud keskmise segaduse ja teeninud Eestile lisaks muudele "hellitusnimedele" ka operetivabariigi kuulsuse, kus rahva võim on asendatud raha võimuga.
Monika Mägi väidetava altkäemaksuskandaali ajal võrdles üks baltisakslaste väljaanne Eesti püüdu näidata end õigusriigina lapsega, kes lugemisoskust demonstreerides hoiab raamatut tagurpidi käes. Praegune situatsioon õigustab imehästi seda hinnangut.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)