Ühiskonna allakäik algab kõlbelisest laostumisest

Juba saate alguses sai selgeks, millise tähe all kõik kulgema hakkab. Saatejuht Aarne Rannamäe küsis suunavalt, kuipalju homoseksuaalse orientatsiooniga inimesi ühiskonnas on, ning nõustus varmalt, et neid on ca 10%. Loomulikult on see halenaljakas müüt või, täpsemini, lihtsalt vale, millele pani alguse tuntud pervert Alfred Kinsey, kelle "uuringu" tulemused põhinesid (nagu hiljem välja tuli) küsitlustel, mis viidi läbi vanglates ja peamiselt seksuaalkurjategijate seas. Homoseksuaalse orientatsiooniga inimeste tegelikuks määraks ühiskonnas hinnatakse äärmisel juhul 2-3%. (Uuringute tulemustega saab tutvuda organisatsiooni National Association for Research and Therapy of Homosexuality  veebilehel www.narth.org)  ETV saates jäi kõlama sügavalt eksitav homoaktivistide fabritseeritud banaalne vale.

Kogu saate ideoloogiline erapoolikus oli absoluutselt ilmne. Vaadake kasvõi seda, millised videoinstallatsioonid terve saate vältel taustal mängisid või kuidas saatejuht  pidevalt kasutas n-ö suunavat keelt (nt mõistusevastased väljendid "kaks ema" ja kaks isa" jms).

Küsida võiks veel palju:

Miks ei olnud saatesse kutsutud kedagi, kes oleks traditsioonilise perekonna kaitseks ka juriidilises plaanis vähegi suuteline kaasa rääkima? Miks polnud saates viimasel ajal perekonna kaitse leeris esirinnas figureerinud professor Tõnu Lehtsaart?

Miks ei räägitud sellest, et põhiseaduse kohaselt on perekond ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna rahva püsimise ja kasvamise ja ühiskonna alusena põhiseaduse kaitse all? Kuidas sellega ühitada nn uute ja alternatiivsete peremudelite õiguslikku tunnustamist (kuigi samasooliste liidu nimetamine pereks oleks vägivald keele ja mõistuse vastu)?

Miks ei räägitud sellest, et õiguskantsler on juba 2006. aastal selgitanud, et samast soost isikutel ei eksisteeri mingit õigust, ei Eesti ega rahvusvahelises õiguses, nõuda riigilt oma suhtele õigusliku tunnustuse andmist?

Miks ei puudutatud teaduslike uuringute konsensust, et kõige tervemad lapsed kasvavad abielul põhinevas perekonnas (lapsed vajavad kindlustundeks stabiilsust, samas kui homoseksuaalse orientatsiooniga inimeste paarisuhete püsimatus on hästi dokumenteeritud) ning et samasooliste isikute kasvatatud lastest saavad homoseksuaalselt käituvad inimesed tunduvalt suurema tõenäosusega kui neist, kes kasvavad ema ja isaga perekonnas?

Miks ei räägitud laste õigusest emale ja isale ning kasvamisele terves perekonnas?.

Miks ei räägitud sellest, et homoseksuaalne orientatsioon ei ole kaasasündinud (geneetiliselt determineeritud), vaid valdavalt keskkondlikult tingitud, ning et riiklik tunnustus sellisele käitumisele kujundab keskkonna, mis sellist käitumist soosib?

Miks ei räägitud sellest, et homoseksuaalne käitumine on nii vaimse kui ka füüsilise heaolu seisukohast väga tervistkahjustav?

Kurb on tõdeda, kuidas Rahvusringhääling on rakendatud homoideoloogia propageerimise teenistusse. Eestis on võetud suund perekonna institutsiooni õõnestamisele. Kuivõrd perekond on tõesti, nagu meie põhiseadus ütleb, rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus, on sellest väga-väga kahju. Kui eesti rahvas ei saa enam aru, kuivõrd oluline see ürgvana ja inimloomusega lahutamatult seotud institutsioon on, siis pole meil kahjuks rahvana mitte mingit tulevikku.

VARRO VOOGLAID

Jaga |